Olen nüüd juba ligi kolm aastat kodune olnud. Tõtt tunnistades, mulle meeldib oma lastega kodus olla. Minu õnn, et see on nii pikalt ka võimalik olnud (või et seda on mulle võimaldatud).
Aga vahel tahaks ka päris omaette olla. Seda pole just sageli juhtunud, kuna Kirke oli suht rahutu titt ja kui tema nii suureks sai, et võibolla ka iseseisvalt vanaema juures hakkama saada, sündis juba Grete, kes on küll väga rahulik titt, aga kuna mulle on väga oluline, et lapsed esimesel eluaastal rinnapiima saaks, siis piirab see siiski minu liikumist.
Seda enam ilmselt oskan ma hinnata neid hetki, kui lapsed korraga magavad. Seda ei juhtu sageli, aga vahel siiski. Esmaspäev oli just selline päev, kus nad mul täiesti ootamatult kell üks päeval koos unne jäid ja magasid kella neljani. Arva ära, kas ma oli tubli ja telegesin asjalike asjadega, nagu koristamine vmt? Muidugi mitte! Ma ei liigutanud lillegi, tegelesin üle pika aja oma homöopaatia-asjadega, milleks muidu eriti aega ei jää. Ja see ei olnud veel kõik! Grete läheb meil üldjuhul kella seitsmeks ööunne. Nii siis söötsingi ta pool seitse ära, panin voodisse ja läksin ÜKSI Lõunakeskusesse shoppama. Tõnis jäi muidugi koju.
Shoppamin iseeneset läks halvasti, kuna ühelgi asjal, mida ma osta oleks tahnud, ei leidunud õiget numbrit. Aga see olekski juba liiga palju tahetud olnud, et lapsed teevad hästi koostööd ja siis veel oma asjad ka aetud saad ;)
No comments:
Post a Comment