Inglismaal

Olin märtsi lõpus 5 päeva Inglismaad väisamas. Kõik, mis leidis aset kohalikus linnakeses või seal lähiümbruses, oli suurepärane. Mis aga puudutab minemise hetke ja tagasitulekut... need olid kaks tilka tõrva meepotis.

Kui ma neljapäeva (25.03) hommikul kell pool 6 pidin hakkama autosse minema, et bussile jõuda, oksendas ülesärganud Grete mind täis. Tal oli eelmisel õhtul kõht lahti läinud ja hommikuks asi süvenes. Päeva peale süvenes haigus kahjuks veelgi ja me muudkui sms-isime ja telefoneerisime, mistõttu mu telefoni arve on 800 eeku :P Üpris raske on nii kaugel olla, kui lapsel käib kiirabi ja lõpuks satub ta vedelikukaotusega haiglassegi. Aga kuna mul mingit võimalust koju pöörduda ei olnud, siis üritasin kõnede vahepeal siiski kõike seal pakutavat, toimuvat ning kõike muud parimal viisil vastu võtta ning nautida.

Esimene ja viimane päev kulus sõidule - buss-lennuk-buss.

Teise päeva hommikul oli kohaliku linna (Bury St. Edmuns) linnapea vastuvõtt, peale seda vaba aeg linnakeses, siis õhtuse kontserdi proov ja kontsert. Kontsert oli tohutult emotsionaalne ja võiks öelda, et vist meie koori ajaloo parim kontsert üleüldse. Kaua õpitud ja üle kivide-kändude esitatud "Hosanna" tuli lõpuks välja veenvalt ja moel, nagu see oleks imelihtne. Inglise publikule meeldis see laul eriti, ei oskagi seletada, miks? Üldse, peale mõlemat kontserti tõusis publik aplodeerides püsti, mis pidi sealmaal väga haruldane olema. Esimene kontsert oli koos kohaliku linna meeskooriga, kes olid ka meie kutsujad, vastuvõtjad ja majutajad.

Laupäeval külastasime Cambridge'i. Kasutasime võimalust erinevaid kolledžeid näha paadiga jõel olles. See olevat Cambridge kõige laialdasem turismiatraktsioon... Ilus oli. Ilmaga vedas ka, sealjuures kõik need 3 päeva, mil meil oli aega ringi vaadata. Laupäeva õhtul oli organiseeritud pidu koos majutajatega. Pidu oli meeleolukas, kohalikus meeskooris oli punt koomikuid, kes üles astusid. Samuti õpetati kõigile erinevaid iiri tantse.

Pühapäeva hommikul asusime teele Lavenhami. See oli Buryle päris lähedal. Teel peatusime korraks pargis, kuhu oli istutatud ca 80 000 nartsissipõõsast ja need kõik õitsesid. Tohutult ilus. Lavenham on kuulus oma vanade puitmajade poolest, mis ehitati 500 aastat tagasi toorest puidust, ilma naelteta ja kui puit kuivas, omandasid majad väga erinevaid kujusid. Päris vildakad olid teised :) üritasime ette kujutada, et kuidas on võimalik sellisesse tuppa mööblit paigutada :D Mulle oli külastus Lavenhami selles mõttes erilise tähendusega, et meie majutajate naispool oli sealt pärit ning sealses kirikus laulatati "meie pere" abielu 42 aastat tagasi.

Pärastlõunal oli meil ühine kontsert linnakese naiskooriga, kellega koos esitasime ka ühislaulu, mille meie koor laulis täpselt kaks korda läbi koos nende kooriga ja oligi kogu harjutamine :P Juhtub...

Meie majutajad olid tohutult toredad. Ülimalt lahked, sõbralikud, siiralt huvitatud meist, meie koorist, meie kodumaast. Ja kui lihtne oli nendega suhelda, isegi minul, kelle inglise keel on suhteliselt vaevaline. Kui nad kuulsid, et mul jäi laps haigeks, siis iga kord kui jälle nägime, küsisid, kuidas lapsel läheb ja pakkusid võimalust lauatelefoni kasutada. Samuti rõhutasid nad mitmeid kordi, et võikisme ikka ja jälle neile külla minna, koos perega.

See teine tilk meepotis, see tuli sellest, et tagasilendu lükati 2 korda edasi. Pidime lendama kohaliku aja järgi kell 13.10 (Eesti aja järgi 15.10). Siis tuli teade, et lend on tund aega edasi lükatud, tehnilise rikke tõttu lennukis. Tunni aja pärast tuli teade, et lend on 6 tundi edasi lükatud. See vallandas kõnede laviini Eestisse. Sest kui lendu nii palju edasi lükatakse ja on juba hilisõhtu, võib täiesti reaalselt juhtuda, et sind saadetakse hotelli ja ootad uue päeva lendu. Aga oli ju tööpäev ja kõigil plaanid tehtud tagasi ja tööl olla. Õnneks peale nelja tundi ootamist (mille sisustamiseks lennufirma ka 10-naelase vautšeri kõigile andis) tuli teade, et uus lennuk on valmis pandud. Meie pagas oli vahepeal teisest lennukist uue juurde toodud. Ei kujuta ette, kui kaua nad seal paduvihas lompide keskel keset lennujaama olid olnud. Päris trööstitu olid neid seal näha, igaüks pidi enne lennukisse sisenemist oma kohvri tuvastama ning see siis pakiti uue lennuki peale. Riias ootasime veel mõni aeg oma bussi ja kell 3 öösel olin ma kodus, oma kallite juures.

Siiski - lõpp hea, kõik hea. Kui lapsed teisipäeva hommikul ärkasid, ei olnud nad enam haiged ja öösel tuulekotta sisenedes tervitas mind täies ilus õitsema hakanud daalia :D

Roosipeenar

Kas teadsite, et kevadel tuleb roosipeenrasse õhuaugud teha, kui paks lumi on? Mina küll ei teadnud... täiesti juhuslikult sattusin aialeht.ee lehele ja seda lugema (http://www.aialeht.ee/news/aialeht/lillekasvatus/article.php?id=29542587). Igatahes eile kaevasin oma kuuseoksatatud ja lumme uppunud peenra välja ning lasin kuuseokste vahele õhku. Võibolla olin nüüd liiga agar, et lume pealt ära kaevasin, kuna järgmise nädala lõpuni lubab öösiti ikkagi korralikke külmakraade. Võibolla oleks piisanud aukudest. Kuid mul ei olnud "augustamiseks" sobivat tööriista, selleks oleks olnud vaja raudkangi. Loodetavasti kuuseoksad kaitsevad mu roose külma eest ja õhuta olekust tekkivad kahjud on ka ära hoitud.

Samuti sain sealt lehelt teada, et paprika ei talu mitmekordset ümberistutamist ja muud kasulikku taimede ettekasvatamise ja välja istutamise kohta.

Taimekasvatusest ka

Taimekasvatusega on lühidalt öeldes asjad sealmaal, et petuuniad kasvavad omasoodu, paprikad ilmutasid end lõpuks eelmisel nädalal ja daaliad hakkavad õitsema minema :D

Saan aru, miks petuuniad nii vara maha peab panema, nad kasvavad väga aeglaselt. Kuigi ma arvasin, et juba eelmisel nädalavahetusel teen esimese pikeeringu, on see siiani tegemata. Ilmselt täna või homme seda siiski teen, sest need odavamad seemned on nii tihedalt külvatud, et kõigist taimedest nagunii asja ei saa ja siis ehk põevad vähem, kui nad ära eraldi pottidesse panen. Petuuniate jaoks ostsin väiksed turbapotid, et kui vaja veel ümber istutada, saan poti kergelt mulla ümbert ära võtta ja suuremasse jälle ümber istutada. Muidu mulle turbapotid eriti ei meeldi, sest need lasevad niiskuse välja aurata ja on palju suurem oht, et päikeselisel aknalaual taim läbi kuivab kui näiteks plastpotis. Aga see selleks.

Paprikatega oli see lugu, et köögi aknal nad ei idanenud ega mädanenud (võibolla oleksid ära mädanenud, kui oleksin veel kauem oodanud). Igaljuhul tõstsin nad eelmisel nädalal kilega kaetult vannitoa põrandale ja juba mõne päevaga tulid nad üles. Nüüd siruguvad jälle köögi aknal. Kõik 11 tulid üles. Kuna nad on külvatud eraldi pottidesse, siis mingit ümberistutamist nad enne kasvuhoone valmimist enam ei vaja.

Ja detsembri alguses ootamatult kasvama hakanud daaliad on tõepoolest oma esimesed õienupud välja ajanud. Nuta või naera! Ma siis pigem naeran :)

Reedel oli võimalus ka rahus Bauhofis shopata. Nüüd on mul kevadeks kõik vajaminevad seemned soetatud. Ostsin ka mingi potitomati seemned - kasvatamiseks rõdudel ja terrassidel. Peaks olema kirsstomati suurused viljad. Eks näis, mis neist tuleb. Panin reedel pottidesse 8 seemet ja nüüd juba kohe kiletatult vannituppa. Tänaseks nad veel üleval pole, aga arvestades, et tomat on aeglase idanemisega, ootaks nädala lõpuks sealt mingit märki. Usun, et ma istutan nad siiski kasvuhoonesse, mitte ei jäta õue.

Jäägu seda postitust illustreerima pilt uutest lillesortidest, ilma milleta ma samuti Bauhofist lahkuda ei suutnud :P Daaliad on kenasti juba ka pottidesse kasvama pandud :)

Miks? Miks? Miks?

Teate, ma olen siiras hämmingus. Mu neljapoole-aastane ei ole veel miksidega lõpetanud, kui kahene juba alustas. See tuli umbes 2 nädalat tagasi. Sealjuures ei oska ta "miks" isegi öelda, öeldes selle asemel "mits?". Mis muidugi ei tähenda, et ta oma küsimusele vastust ei oota ja siis kohe uut küsimust ei püstita :P Iseenesest tore aeg, aga kui nad seda pidevalt, korraga ja vaheldumisi teevad, siis lõpuks saavad vastused lihtsalt otsa :D

Grete räägib vist kahese kohta üldse suhteliselt hästi. Laused on tal peamiselt 4-5 sõnalised, sageli ka pikemad. Samuti võtab ise riidest lahti (sh õueriided) ja üritab ka ise riidesse panna. Pealt krõpsudega kingad saab kenasti ise jalga ja üldjuhul lähevad ka õiget pidi. Vaata ja imesta! Sama kehtib kahjuks ka iseloomu näitamise osas (vaata ja imesta ;)), kui ikka jonnida tahab, laseb nii et ülejäänutel kõrvad lukus. Teisalt on tal ikkagi loomuses see, et ta tahab olla hea laps. Praegu on ta näiteks veendunud, et ta täisnimi on: "Grete Kask Tubli Laps", nii ta vastab, kui talt küsida: "Kes sa oled?"

Seda läga poleks küll vaja

Teed on kohutavad. Meie tänav on veel ok, sest niipea kui sula hakkas, käis traktor kõvasti sahatamas. Mis aga toimub suurte majade vahel ja teel, mis viib lasteaeda... varsti ostan omale kalamehekummikud ja kärule saha ette :)

Esimesest külvist hakkab miskit looma. Köögi aknal ei tahtnud petuuniad idaneda, mispeale viisin nad vannitoa põrandale, sest kivipõrand on põrandakütet silmas pidades ju eriti hea soe. Karpidele panin kiled peale, et kass neid ei ründaks. Soojuse abiga petuuniad end ilmutanud on, kuigi väga väetikesed. Tõin nad uuesti valguse kätte aknale ja usun, et nädalavahetusel teen esimese pikeeringu. Paprikad pole veel nina mullast välja pistnud.

Gretel läheb lasteaias jätkuvalt kenasti. Täna saime erilise kiidulaulu osaliseks:

1. ta on ainuke laps rühmas, kes sööb ära kogu hommikusöögi ja enamuse lõunasöögist (peale mida me koju tuleme), samuti jõudis täna asi sinnamaale, et ta võttis ise lusika kätte, mida ta siiamaani lasteaias teinud polnud, kodus küll;

2. täna tegi ta liikumise tunnis esimest korda kaasa (ju siis oli paeluv tegevus, sest nad olid kukerpalle jmt teinud :P);

3. täna oli ka esimest korda õues aktiivne, ronides mööda lumehunnikuid, siiani oli peamiselt vaatleja olnud nagu ka muusika ja liikumise tundides (selle ajan riietevahetuse kaela, paks talvekombe on kohmakas, tänane jope-püksid komplekt aga liikuvad; nagu Kirke ütleb, ei ole "jussi kuubik" (st. kubujuss)).

Ja mind on tabanud täielik kudumisehullus. Pildil on minu 3 Revontuli õlasalli (pildi tegemiseks ei laotanud väga korralikult maha, seetõttu "sakid" lokivad). Ja juba leidsin järgmise mustri, mida tahaks proovida... täitsa sooda :P ei tea, kes niimoodi aiatööd ära teeb ja inglise keelt õpib? Aiatöödeni läheb õnneks aega, hea, kui maikuus maa lume alt vabaneb, aga inglise keelega tuleb küll tegeleda...