See Rootsi kruiis tuli kuidagi sedasi natuke isegi ootamatult. Ema käis mul suvel oma õe ja õetütrega teisel õetütrel Rootsis külas. Kuna võõrustajad elavad Stockholmi servas, siis kesklinna ta oma reisi ajal ei sattunudki. Aga kuna meie sünnipäevad annavad sel aastal kokku kenasti täpselt 100, sai sellest mõttest tuld võetud ja nii oligi asi käima lükatud.
Ühise nädalavahetuse leidmine ei olnudki ülemäära lihtne, ikka oli ühel või teisel mõni üritus juba ees. Nii oligi esimene võimalus oktoobri lõpus. Lootsime, et ilmataat on meile armuline ja annab selleks kuueks tunniks, mis maismaal jõuad olla, ilusa ilma, aga paraku sedasi ei läinud. Üleüldse on mul reiside ajal nagu mingi koterman ilmaga - eelmise aasta oktoobris Tenerifel saime kaliima (teeb küll ilma kuumemaks, aga õhk on Sahaara liivtolmu täis ja päikest pole),veebruaris Soomes suusatamas oli kolmel mäepäeval selle talve kolm kõige külmemat päeva (hommikul kell 10 mäele minnes 18, 21 ja 23 kraadi külma, mis päeva peale oluliselt ei langenud), juulikuus Gruusias, kus arvasin olevat lauspäike ja leitsak, oli küll soe, ent sadas peaaegu iga päev. Ja selle aasta oktoobri alguse Kreeta, kus sel ajal on enamasti ikka veel nii 24 soojakraadi ja päikeseline - sel aastal oli mõned kraadid vähem, tuuline ja suhteliselt pilvine. Ja nüüd Rootis - külm, kõle tuul, mis tahtis mütsi peast viia ja kohati ka vihm. Aga ega ma ei jäta, ükskord see "needus" murdub ja ka minul veab reisi ajal ilmaga :) sest reisida on nii tore, et pole mõtet ilmaoludel lasta oma tuju rikkuda, vaid tuleb valida vastavalt ilmale hoopis tegevusi reisil.
 |
| Väike vahepeatus bussiekskursioonil |
Rääkides veel kotermanidest, siis juhtus meiega taaskord selline markantne lugu, et kuigi ekskursiooni ajaks oli märgitud hiljemalt 10.45 kohaliku aja järgi, siis startisime lõpuks alles kell 11 (meie olime juba 10.20 eeskujulikult bussis), kuna 5 inimest, kes olid laevalt sellele ekskursioonile piletid ostnud, ei ilmunud lihtsalt välja. Ja kuna neid oli nii palju, ei soostunud giid varem bussiga sadamast lahkuma. Tema sõnul pole kunagi varem nii paljud inimesed tulemata jäänud. Njah, kui palju olen ma kuulnud giide või reisijuhte ütlemas... mitte kunagi varem pole seda olnud :)
Niisiis, kui olime bussiekskursiooni lõpetanud ja giidiga veel pool tunnikest vanalinnas ringi jalutanud, oli meil jäänud maismaal olla mõned tunnid. Esmalt käisime kuningalossi kingipoes vaatamaks, mida toredat seal pakutakse ja siis käisime kuningakoja keldris mitusada aastat vanu tõldu vaatamas. Uskumatult uhked ikka nägid need tõllad välja.
Tahtsime minna ka kuningalossi seestpoolt vaatama, aga kuna sinna oli väga pikk piletijärjekord, siis loobusime. Veel oli meil veel plaan minna Nordiska Museet'i, sinna oleks kõndinud nii umbes pool tunnikest kuningalossi juurest, aga et ilm oli nii erakordselt kõle, ei tahtnud ei ema ega mina seda retke ette võtta. Lapsed nagunii poleks tahntud, aga nendega oli kokkulepe, et kuna see on ema ja minu reis, siis sel korral neil sõnaõigust pole. Aga valik neil oli, et kui sellised tingimused ei sobi, siis võib koju jääda, ei pidanud kaasa tulema :)
Lõpuks oli konsensuslik otsus minna ära linnaliinibussi peale ja laeva tagasi liikuda. Seda enam, et meil polnud õrna aimugi, kui kaua linnaliinibussiga sõit sadamasse aega võtab. Rootsis bussist piletit osta ei saa, peab pileti ette ostma ja mitte iga kiosk neid pileteid ei müü. Kuningalossi lähedal oli vaid üks kiosk, kust neid sai ja siis polnud veel ka giid kindel, et ega parasjagu otsas pole. Sel korral oli õnn meiega ja saime oma piletid ostetud. Küll aga imestasin, et giid ei maininud (raske on uskuda, et ta ei teadnud, kuna giidiks oli eestlane, kes juba üle 15 aasta Rootsis elanud), et lastele pole laupäeval piletit osta vaja. Mina ostsin 2 lapse ja täiskasvanu piletit ja siis bussis imestasime, miks lapse pilet läbi ei lähe, aga bussijuht viipas käega, et minge aga edasi. Hiljem ühelt tuttavalt sain teada, et lastele pole piletit laupäeval vajagi.
Igatahes jõudsime õnnelikult linniliinibussiga sadamasse, kuigi enne reisi olin arvestanud, et võtame kindlasti takso, esiteks oleks see meile veidi enam aega linnas jätnud ja teiseks olen ma hirmus halb orienteeruja ja ma ei usalda end võõras kohas, aga kuna giid nii ilusti kõik lahti seletas ja peatused ja bussinumbrid ette näitas, oli mõttel jumet. Seda enam, et me mujale enam seiklema ei plaaninud minna. Tagasisõit sadamasse kestis kuningalossi juurest pool tundi ja andis infot ka edaspidiseks, kui omal käel neid muuseume ja vaatamisväärsusi külastada, mida me bussiaknast nägime, siis tagasisõit on sellesama bussiga nr 76 (möödub Djurgardeni saarele viivast sillast nt).
Esimesena juhtus see, et GoogleMaps püüdis mind järjepidevalt juhatada D Terminali mööda teed, kus oli ees keelumärk. Kui olin paar ringi seal ümber kvartali ära teinud ja aru saanud, et nii me kohale ei jõua, keerasin suvalise maja juurde parklasse ja helistasin sadama kodulehelt leitud parkimise infotelefonile. Palusin, et kas ta saaks öelda mulle D Terminali vastas oleva mõne parkla täpse aadressi, mille saaks GoogleMapsi sisestada, aga mingit abi ma sealt ei saanud. Lõpuks panin sihtkohaks SadamaMarket, et küll siis sealt juba leiame ja ennäe imet, jõudsin teele, mille ära tundsin ja kust saigi kenasti parklate juurde. Esimene parkla - silmini täis, teine parkla - sama lugu, kolmas parkl täis! Sõitsin veidi kaugemale, kus sadama enda parkla - ka täis. Aeg aga tiksus halastamatult ja suurem laps tagaistmel oli juba üsna närvis, et kas me ikka jõuame laevale. Tegelikult oli kell alles 5 ja pardale sai kuni 17.40ni. Kuna ma rohkem parklaid sadama läheduses ei teadnud, keerasin sadama parklast üle tee majade vahele. Leidsin koha sellise oranži ühisteenuste märgi all. Sinist auto äravedamise märki seal polnud, lugesin info läbi, et valesti parkimise eest leppetrahv 57 euri, tegin kiire otsuse, et kui trahv siis trahv, panin auto lukku ja läksime laeva. Natuke süda valutas, jäi ju siiski variant, et auto veetakse ka ära ja et kuna olime ära 2 ööpäeva, et siis tuleb näiteks trahv kahe päeva eest, aga otsustasin sellega tegeleda siis, kui tagasi jõuame. Nüüd olime laevas ja nautisime reisi!
Laevalt maha tulles viskasime omavahel nalja, et teeme panuseid, kas auto on alles. Ümber nurga jõudes langes esimene kivi südamelt, auto on olemas - hea seegi. Lähemale jõudes ootasin, et kojamehe vahel on paberilipik. Aga seda polnud. Sõitsime ruttu minema, lootusega, et lõpp hea kõik hea. Teoreetiliselt on muidugi võimalik, et trahvilipik läks kaduma (või keegi võttis ära) ja mõne aasta pärast tuleb mõnest inkassofirmast trahv koos viivistega, aga hetkel hindan ma seda võimalust ikkagi teoreetiliseks. Aeg annab arutust :)
