Laagrid

Rattalaagris sai käidud, enamvähem töölt otse laagrisse (22-24.07). Oli meeleolukas nagu ikka. 40 km sai ka rattal läbitud. Hea, et olin kodus enne pisut sõitmas käinud, nii ei olnudki õudset lõppu ega lõputa õudust :D Ehe suitsusaun oli ka proovimist väärt ning hiiepaik koos ohvrikiviga oli uus kogemus.

Õnneks oli perede telkimine planeeritud samasse Eestimaa kanti (s.o Pärnu lähedale), kus toimus rattalaager. Küll üks oli ühel pool Pärnut ja teine teisel pool. Perega olime Lemmel. Lemme eelis Haapsi ees oli see, et seal ei olnud puuke (kuigi kojusõidul lastega vetsupeatust tehes ühe Kirke kannikalt siiski leidsin). Seevastu rattalaagris avastasid mitmed inimesed juba sissesöönud puuke ja endalt leidsin 2 puuki kõndivas olekus.

Peredega mere ääres oli mõnus, kuigi ilm ei olnud just minu masti (st. ei olnud lauspäikest päevitamiseks :D). Õnneks vihma ka palju ei saanud, vaid ühel päeval (vist oli see teisipäev), saime väikese äikesevihmakese. Õnneks oli see ca 5 ajal pärastlõunal ja kestis 15-20 minutit. Seega see ei seganud.

Iseenesest on Lemme ilus koht, aga rahvast oli seal liiga palju. Ülerahvastatuse tegin ainsana talutavaks tasuline vetsu- ja pesemisvõimalus. Ei, ma ei tahagi, et kõikides telikimsikohtades saaks eurovetsus ja duši all käia, aga kui ühisvetsus on potid nii kõrged, et lühemal täiskasvanulgi on raske toime tulla (ja boksidel uksi ees pole), mistõttu pottide servad on täis tehtud, siis on eurovets (isegi kui see on tasuline), igati teretulnud. Usun, et kogu matkaseltskond on arvamusel, et järgmised aastad võiks jälle mõni eraldatum koht telkimiseks olla. Samas sai uus sihtkoht juba paika :D - see on Hiiumaa. Ülejärgmiseks aastaks võeti plaani Ahvenamaa :).

Meie vahva seltskond:

Lapsed on juba piisavalt suured ja arukad. Minu õppetund selles laagris oli - õpi last(lapsi) usaldama! See käis küll põhimõtte "Usalda, aga kontrolli" all, mis tähendab seda, et lastele anti luba isekeskis mere äärde minna, lubadusega, et nad ujuma ei lähe, kui tahavd, siis vaid jalgupidi vette. Aegajalt käis mõni täiskasvanu üle künkaserva piilumas, kas lubadusest on kinni peetud. Esimesel korral ei peetud, millele järgnes jutuajamine lubadustest ja kokkulepetest, peale mida lubadustest ka kinni peeti. Ujumiseks tuli lihtsalt tulla ütlema, et tahetakse minna ja mõni täiskasvanu läks mere äärde, seega ei olnud ka ujuma saamine mdiagi kättesaamatut :)

Suurem tütarlaps on meil poosetaja, tema on alati nõus, et temast pilti tehakse, väiksemal sõltub tujust, enamasti, kui palud kuskil seista või olla, et pilti teha, siis ta seda ei tee, kuid vahel ikka õnnestub :)

PUHKUS - lõpuks ometi!

Jõudsin ära oodata :)
Täna kell 19 paiku Pärnu poole ajama... rattalaager... pühapäevast kolmapäevani pere telkimine samuti Pärnu kandis. Seega saab kohe kiirelt puhkuselainele ja koju naastes on hea lastele ja kodule pühenduda :)

Investeering

Tegin täna investeeringu raamatu näol. See jäi mulle silma juba eelmisel sügisel, aga et siis oli hoidistamise hooaeg lõppemas, jäi asi sinnapaika. Nüüd jäi ta mulle taaskord silma... eks inimene on ju edev ka, kui näeb omanimelisi retsepte, siis hakkavad näpud sügelema ;)

Ahvenamaa



Ahvenamaa kook

14.-17.07 oli mul võimalus käia koos mehe ja tema töökaaslastega Ahvenamaal. Teoks sai see seetõttu, et mu laulureis Ahvenamaale jäi ära. Õnneks selgus see nii vara, et sain sujuvalt ümber lülituda sellele reisele, kus ma nüüd käisin.
Reis oli tore, kuigi oli mitmeid uskumatuid ja mõnikord ka segavaid faktore. Esimene asi näiteks oli see, et Eckeröline laevadel pole kombeks rääkida inglise keelt, otseloomulikult ei leia sa sealt ka ühtegi silti inglise keeles, kõik on soome ja rootsi keeles. Õnneks pole soome keel hiina keel, et kohe mitte midagi aru ei saaks, aga siiski oli see häiriv. Ja seda nii kohalikel liinidel kui liinil Tallinn-Helsinki-Tallinn.

Reisikorraldaja oli ka päevad pisut üle planeerinud. Reis kujuneks aegajalt selliseks bussi-bussist välja vaatamisväärsust vaatama-ruttu bussi tagasi tüüpi reisiks. Minu tagasihoidlik arvamus on see, et pigem oleks võinud läbi käia vähem kohti, aga oleks jäänud rohkem aega lihtsalt olla. Eriti oli seda tunda reisi kolmandal päeval, kui hommikul võeti suund Mariehamni poole, kuhu jõuti lõpuks pealelõunal (sest palju vahepeatusi oli) ja kus jäi lõpuks aega olla vaid 1 tund ja 15 minutit (sest siis pidi algama tagasisõit Helsinkisse). Ja kuigi tegu on tõepoolest väikese linnakesega, siis meie oleks abikaasaga soovinud minna mõnele sadamas loksuvale laevarestorani miljööd ja kohalikku toitu nautima, mitte vaid peatänavat kiiruga läbi jalatada. Aga see selleks!

Tore oli see, et giid oli kohaliku eluga väga kursis. Neil pikkadel bussitundidel rääkis ta kohalikust eluolust, kommetest ja ajaloost. Uskumatuna tundus lugu sellest, et kogu saarestikul on vaid üks haigla ja see asub Mariehamnis. Seal siis sünnivad ka lapsed ja kõik naised peavad 2 nädalat enne lapse sünnitähtaega haiglasse minema. Kui naine ei lähe haiglasse või laps sünnib varem, siis saadetakse järele helikopter. Samuti on seal vaid üks gümnaasium - loomulikult rootsikeelne ja Marienhamnis. Sellest tekkis mul üks tööalane mõte, kuna Ahvenamaalased peavad end pigem rootslasteks (räägivad ju ka rootsi keeles, kuigi kodakondsuselt on soomlased) ja Soome nad ülikooli minna ei taha, siis võiks neile Tartu Ülikooli tutvustada :) Vaatame sügisel...


Vartsalan lossi

Aga kus me siis kõik ära käisime... Helsinki bussiekskursioon leidis aset reede hommikul kell 7.15 (neljapäeva öö vastu reedet ööbisime laevas). Täitsa sürr oli! Ega me bussist väljunudki, sest vihma sadas. Edasi võeti suund Turu linna poole, kus käisime toomkirikus ja Turu kindluses. Ja siis juba läbi Turu saarestiku Ahvenamaa saarestikule. See on äge, kuidas väikseid "auke" tees lodjad asendavad, st kui kahe saare vahe on väike, siis ei sõida seal mitte praam, vaid lodi (mis sealses keeles on lossi), samas silla ehitamiseks on tõenäoliselt vahe liiga suur. Sildu on muidugi ka üksjagu. No ja siis pikemaid vahemaid läbisime ka mitme praamiga. Igatahes reede õhtuks jõudsime Vardö saarekesele, kus me kämpingutes ööbisime. Kämping oli mere ääres (seal ju sisemaad praktiliselt polegi ;).


Laupäeval võeti suund Mariehamni poole, aga suure ringiga - külastasime Bomarsundi varemeid ja selle vaate(või kaitse?)torni, Kastelholmi kindlust ja seal kõrval asuvat vabaõhumuuseumi, Eckerö kirikut ning postimaja ja lõpuks jõudsime ka Mariehamni.



Bomarsund kunagi



Bomarsund praegu













Uskumatult ägedad on saarekestel asuvad pangakontorid, pildil on Vardö saare pangakontor. Ei mingeid trellitatud aknaid või muid turvaelemente :)

Tagasiteel Helsinkisse tegin praamilt veel mõned meelolupildid:



Esimesed hoidised tehtud

Möödunud nädalavahetusel ei jäänud mul enam muud üle, kui hakata köögivilju hoidistama. Mõtlesin küll, et enne puhkust sellega ei tegele, aga kui kahe päeva jooksul tuli kasvuhoonest ligi 15 liitrit kurke ära korjata ja suvikõrvitsaid jäi ka peale söömist ja jagamist veel 4 tk üle, olin suhteliselt fakti ette seatud :)

Nüüd on mul siis 6,7 liitrit marineeritud kurke ja 3,7 liitrid marineeritud suvikõrvitsaid. Neid viimaseid pole ma varem teinud. Eelmisel aastal tegin suvikõrvitsaga köögiviljade segasalatit, aga seda ei saanud nädalavahetusel veel teha, sest porgandid pole veel piisavalt suured ja poest/ turult ei hakka ju ka ostma, kui enda jaod kasvavad. Suvikõrvitsaid tuleb nagunii veel ja veel ja veel... Eilegi sai üks jälle risoto sisse, täna tõin ühe töökaaslasele ja viimase viin õhtul vanaemale. Ja mõne päeva pärast on neid jälle samapalju :D

Enne

Pärast

Värskeid hapukurke sööme ka isukalt, eile panin hakkama neljanda 3-liitrise purgi, täna hommikul olid juba väga-väga head - nii kiire hapnemise nipp on selles, et üht soolvett saab kasutada mitu korda, kui sellele vaid veidi soola lisada. Mul sai kohe esimene soolvesi väga hea ja nii ongi kõik 4 korda kurgid olemasolevasse soolvette läinud. Vahel imestan, et kuidas küüslaugu maitse sealt otsa ei saa, aga siiani pole saanud :D

Vaarikad on ka valmis, samuti esimesed mustsõstrad; kaalikad on juba piisavalt suured, et nendega maiustada, viinamarjatomatid on eriti magusad... ja gladioolid õitsevad juba juuli algusest saadik...Mõnus :)

Vahelduseks retsepte

Leidsin ühest blogist juhuslikult toredaid retsepte. Talletan nad igaks juhuks siia. Koos piltidega on retseptid saadaval siin.
Rabarberikook
Põhi:175 g võid
1,5 dl suhkrut
1 munakollane
5 dl jahu
3 tl küpsetuspulbrit
3 tl vanillisuhkrut
1 sl vett
Kate:
500 g rabarbrit
0,5 dl vett
1 dl suhkrut
Täidis:
400 g kohupiima
200 g hapukoort
3 muna
1 munavalge
1 sl vanillisuhkrut
2 dl suhkrut
0,5 dl tärklist
0,5 dl rabarbrimahla
Põhja jaoks vahusta või suhkruga ning lisa munakollane ja kuivainete segu. Seejärel tõsta 1/3 tainast kõrvale ja lisa ülejäänule 1 sl vett. Suru tainas vormi põhja.
Tükelda rabarber ning kuumuta koos vee ja suhkruga keemiseni ja hauta seejärel 15 minutit. Kata põhi nõrutatud rabarbriga.
Täidise jaoks vahusta munakollased suhkruga, seejärel lisa kohupiim, hapukoor, vanillisuhkur ja tärklis. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega koos jahtunud rabarbrimahlaga kohupiimasegu hulka. Peale pudista allesjäänud osa põhjatainast ning küpseta kooki 175 kraadi juures 50- 60 minutit.

Karaskikook kartulikreemi ja leivakrõpsudega
Karask:
2,5 dl keefirit
1 tl soola
1 tl suhkrut
1 muna
50 g sulavõid
3,5 dl odrajahu
1 dl täistera nisujahu
1 tl soodat
Kartulikreem:
500 g keedetud kartuleid
225 g hapukoort
100 g Merevaigu sulajuustu
50 g majoneesi
1 tl mädarõigast
soola, pipart

Immutamiseks piima või puljongit
Kaunistuseks hapukoort, leivakrõpse*, tumedaid viinamarju, vürtsikilu fileed, rohelist sibulat või peterselli.

Karaski valmistamiseks klopi munad soola ja suhkruga segi. Lisa keefir, sulatatud või ja soodaga segatud jahud. Tõsta tainas määritud ahjuplaadile või ahjuvormi ja küpseta 200 kraadi juures 25- 30 minutit.
Kreemi valmistamiseks tambi keedetud kartulid püreeks ja sega kõik ained ühtlaseks massiks kokku.
Lõika jahtunud karask kaheks kihiks ja immuta mõlemaid kihte piima või puljongiga.
Määri põhjale kartulikreem ja aseta peale teine põhi. Aseta kook jahedasse maitsestuma vähemalt paariks tunniks.
Serveerimisel kata kook pealt ja külgedelt hapukoorega ning kaunista leivakrõpsude, viinamarjade, kilu ja rohelisega.
*Leivakrõpsude valmistamiseks lõika leivast hästi õhukesed viilud ja lõika need omakorda neljaks, et moodustuksid kolmnurgad. Rösti kolmnurki ahjus 200 kraadi juures, kuni need on krõbedad.

Kõrvitsarisoto peekoniga
Kõrvits annab sellele risotole kauni kuldkollase värvuse ja mõnusa tekstuuri, maitsest rääkimata.  Kes soovib veini kasutada, võib 0,5 dl valget kuiva veini lisada koos kanapuljongiga.

Vaja läheb:
500 g kõrvitsat
7,5 dl kanapuljongit
2 spl õli
2 küüslauguküünt
2,5 dl risoto riisi
2 spl parmesni juustu
150 g peekonit
soola, pipart
Koori ja tükelda kõrvits ning pane vähese veega keema. Kui kõrvitsa on pehme, püreeri see ühtlaseks ja tõsta kõrvale. Seejärel pane poti põhja õli ja kuumuta selles paar minutit peeneks hakitud küüslauku. Seejärel lisa riis. Valmista puljong jal lisan see vähehaaval riisile, sega pidevalt. Kui riis on parajalt pehme, lisa kõrvitsapüree, riivitud parmesan ja eelnevalt pannil pruunistatud peekonitükid. Kui soovid, siis maitsesta veel soola ja pipraga.

Liilia köögivilja-juustupirukas
Põhi:
200 g võid
6 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
250 g maitsestamata jogurtit
veidi soola

Täidis:
2 sibulat
2 suvikõrvitsat
1 paprika
2 porgandit
2 küüslauguküünt
2 tl kuivatatud punet
soola

Kate:
2 muna
2 dl kohvikoort
400 g juustu
150 g kirsstomateid
Pane kaussi jahu ja küpsetuspulber ning sega läbi. Lisa seejärel või ning mudi kätega ühtlaseks massiks (võid mikserdada ka taignakonksudega). Viimasena lisa jogurt ja sool, töötle tainast veel veidi ning tõsta tunniks külmikusse.
Täidise jaoks haki kõik köögiviljad peeneks. Mina näiteks lõikasin porgandist ja suvikõrvitsast õhukesed rattad. Tõsta kõik tükeldatud köögiviljad pannile, lisa veidi õli ning hauta, kuni köögiviljad on poolpehmed. Enne taina külmkapist välja võtmist tee valmis ka kate. Selleks klopi munad ning lisa kohvikoor. Riivi valmis ja juust ning poolita kirsstomatid.
Seejärel rulli tainas õhukeseks (ahjuplaadi suuruseks). Lihtsam on tainast rullida otse ahjuplaadi peal. Siis jaota köögiviljad ühtlaselt kogu taigna peale ning vala peale muna-kohvikoore segu. Viimasena puista kogu pirukas üle riivitud juustuga ning laota peale pooleks lõigatud kirsstomatid.

Mõtteid uueks aastaks

Kuigi aiahooaeg alles hakkab täismõõtmeid võtma (saak hakkab valmima), on paslik kirja panna tähelepanekuid uueks aastaks. Olen siin pead vaevanud, et mida küll peaks püsilillepeenrasse istutama, et peale iiriste õitsemsie lõppu ja päevaliiliate õitsemise algust peenar õitest tühi poleks, nagu hetkel. Üks variant on aedrukkililled ja/ või saialilled, need õitsevad mul just praegu, aga mitte selles peenras :P. Nendega on ka see hea asi, et nad külvavad end järgnevaks aastaks ise ja on juba väikeste taimedena äratuntavad, et ka esimeste rohimistega ei kisu neid välja.

Teine mõte, mis mul tuli vaadates oma amplililli, oli see, et kõrge jalaga amplisse sai tänavu 6 lobeeliat ja 1 leeksalvei. Lobeelia on väga ilus, aga võiks vaheldumisi valgega olla, seega järgmisel aastal võiks proovida sinna potti 4 lobeeliat ja 3 bacopat (mis mul sel aastal kahjuks üles ei tulnud). Ka petuuniapottides võiks tumeroosa vahel valge olla, kas siis bacopa või valge petuunia ...

Täna korrastasin kasvuhoonet - rookisin (st eemaldasin kasvud), rohisin, korjasin kurgid ja kõige lõpuks ka kastsin. Tulemus sai ilus :) Preemiaks 3-liitrine purgitäis värskeid soolahapukurke. Oma kurke sööme alates juuni keskpaigast, aga siiani pole  nii palju üle jäänud, et soola visata, täna jäi :) Homme maitseme :)










Samuti jõudsid täna pajaroa sisse esimesed oma paprikad, mis olid kasvuhoones kenasti oranžiks värvunud ning suvikõrvitsad, mis polnud esimene korje (osad olen juba jõudnud teistele laiali jagada). Kahe rea vahekäik on mul kasvuhoones rohtu kasvanud, seal peaks peenrakate olema, mis otseloomulikult ka olemas on, aga keegi pole maha laotanud... paraku :)

Täna sai kööki ette ka terrassiukse sääsevõrk. Kuna uksele aknavõrku hästi kasutada ei saa (vaja ju läbi käia), oli tükk tegemist, et sobivat leida. Aga kui mu mees midagi ette võtab, siis ta ka leiab. Selline ta nüüd siis on, nagu metalne lükanduks. Hea on see, et lapsed seda hästi lahti ei saa, peavad maja eest käima ja ongi parem, siis tassitakse liiva ja murupuru vaid ühest uksest sisse, mitte kahest :D. Võrk kinnitub magnetiga paremale poole ja kui ees pole, siis on vasakul pool.

Gaudeamus

Selle aasta jaanipäev tuli mul teisiti. Algas Eestis, lõppes Leedus. Leedukate korraldada oli Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus. Kes seda teab, miks nad just sellised kuupäevad valisid, nagu 23.-26.06, kas seetõttu, et siis olid nagunii kõigil vabad päevad (lätlastel on see kindlasti püha, leedukate kohta ma täpselt ei teagi) või midagi muud. Oli kuulda, et paljud loobusid tulemast, et jaanipäev siiski kodus veeta, teised jällegi olid rõõmsad, et ei pidanud töölt end ära nihverdama. Mina kuulun sinna teise kategooriasse :)

Minek-tulek oli öösel bussiga ja 2 ööd olime kohapeal. Üldine korraldus nägi ette ööbimise jäähalli põrandal, meie koor aga valis omafinantseeringul ööbimise hotellis. Eriti tagantjärele olen otsusega mitte jäähalli minna väga rahul. Melu, mis sellistes suurtes ööbimispaikades tekkib, on ühtpidi väga tore ja sõpru-tuttavaid on palju, mis on samuti väga tore, meie eeliseks aga oli see, et olime laulmispaikadel lähedal, kuskile polnud jalgsi pikk maa minna ja kui otsustasid öösel, et nüüd aitab melust ja lähen magama, siis said seda rahus teha. Mulle, kui "noorele" emale, kes kodus nagunii peab sageli öösiti mitu korda ärkama, oli see äärmiselt meeltmööda :D

Galakontsert meeldis mulle väga. Kõige toredam tantsuprogramm oli minu meelest leedukatel. Laululine pool meeldis mulle kõige rohkem meie oma, kuigi kuidas teistel seda kuulata oli, ei oska ette kujutada. Meie laulsime Loomiselugu (ja tantsijad tantsisid Loomiselugu). Loodetavasti ilmub sellest kunagi kas Gaudeka kodukale või kuskile mujale ka salvestus, tahaks näha, kuidas oli tervik (laulmise ajal ei saanud tantsijaid hästi vaadata). Lõppu lisan kaks meeleolukat pilti, üks leedukate viimasest peaproovist, kus tantsijatel olid rahvariided selajs "osaliselt" ja teise rongkäigust, mis leidis aset kahel pool jõge.