Silmailu toas

Lumi

Magamisest

Üldiselt ei ole ma eriline kurtja tüüp. Eriti, kui asi puudutab mu lapsi - et ei saa magada või et on raske. Ju siis pole siiani nii raske veel olnud, et kurtma ajaks...
Ega ma nüüd ka tegelt kurta ei taha. Kui paar nädalat järjest magamata oled (öö peale 3-5 tundi und ja sedagi 1 või max 2 tunni kaupa, st jupiti) ja suudad hommikul ikka mõelda, et äkki täna öösel saab magada ja ette kartma ei hakka, siis hakkama saab ikka. Ainult, et päeva peale pole seda kannatlikku ja rahulikku meelt nii pikalt võtta, kui paari-kolme tavapärase ärkamisega ööde järgselt.
Grete on viimasel ajal see, kelle ööd on väga rahutud ja aru ka ei saa, mis last vaevab. Klassikaliselt aetakse kõik teise poolaasta vaevad ja mured hammaste kaela. Eks ma ajan siis ka. Ja need 2 ööd, mis tal selle aja jooksul rahulikumad on olnud, neil siis on Kirket mõni maailmavalu tabanud.
Järgnevalt soovitused, mida teha, et lapse und rahulikumaks saada (ei konkureeri absoluutse tõe ega akadeemilise meditsiini kategoorias), pärinevad need ühelt - hmm, kuidas nüüd öeldagi - alternatiivravi inimeselt, meie pere varbamudijalt:
1. lülita välja soolalamp (kuigi põhimõtteliselt on soolalambist lenduvad ioonid kasulikud, siis kui lamp põleb järjepidevalt ööl ja päeval, siis võib ta ka segama hakata, eriti tundlikumaid tüüpe)
2. pane laps magama lambanahale
3. pista keha lähedale (taskusse, kotikesega sukapüksi vahele vmt) kaaliumsoola kristallid
4. tee kõrvaküünalt, aga nabasse!!!
Eile öösel rakendasime neist esimest kolme (kõrvaküünalde puudumise tõttu :). Öö oli märksa rahulikum. Ja teate, mul on ükskõik, kas mõjusid need soovitused või oli lihtsalt rahulikuma öö kord, mul on hea meel, et hommikul oli täiesti väljapuhanud olemine.
Rahulikum öö ei tähendanud seda, et ta vähem ärganud oleks, ärkamisi oli hommikupoole ööd ikkagi praktiliselt iga tunni tagant, kuid ärkamised ei toimunud suure nutuga ja edasi magamiseks piisas rinnast või lutist. Enne seda viimastel öödel rahunes vaid süles kussutades ja niipea kui üritasid käest panna, hakkas jälle kõik otsast peale, rinda ei võtnud ja lutt ajas teinekord lausa hüsteeriasse. Eks näeb, mis uus öö toob.

Kokkuvõtvalt potipõllundusest 2008

Kunagi ammu lubasin, et teen kokkuvõtte. See on hea alus järgmise aasta plaane teha.
Üritan meenutada...
Mis oli hästi? Lühidalt: aedoad, porgandid, peedid, kaalid, maasikad.
Pikemalt: ubasid oli kolme sorti, 1 oli suvaline marketist ostetud oasort (Läti Dalema vmt), teised kaks Eesti sordiseemne omad. Erilist vahet maitse osas ei olnud, üks Eesti omadest oli jube kõrge, seetõttu tüütu, topi tokke ja vea nööre, seda enam ei tahaks. Ainult see jama, et ma ei tea, milline see kõrge oli. Märkuseks see, et kui maad ja viitsimist jagub, võiks neid poole rohkem maas olla.
Porgandid, peedid ja kaalid tulid hästi üles, kasvasid ilusti (va kaalid, mis olid väga ilusate lehtedega, kuid kaalid jäid väiksemapoolseteks, ehkki olid väga magusad).
Maasikad andsid supersaagi. Juurde jõudsin küll vaid ühe väikse peenra istutada. Selles vallas üritan kevadel tublim olla.

Mis oli kesiselt? Lühidalt: herned, tomatid, vaarikad.
Pikemalt: hernestel polnud muud viga, kui et nad tulid halvasti üles. Maitse poolest olid ok ja väga kõrged ka polnud, kuigi tuge ikka vajasid. Ilmselt oleks mõtekas herned enne mahapanekut ette idandada, siis on kohe näha, milline idu välja ei aja, seda pole mõtet maha panna, jääksid tühjad augud peenras ära. Teine asi veel see, et peaks enne maha külvamist toe kohe ära panema, nt jupi aiavõrku. Ämmal on pandud, jube mugav. Samuti võib ühe peenra asemel vabalt kaks olla, samas ei pruugi.
Tomatite kohta tegelt ei tohiks midagi halba öelda, need pole ju mõeldud väljas kasvatamiseks, eriti sellise suvega, nagu viimane oli, kus üks vihma lõppes ja teine algas. Eksperiment välitomatitega ei nõudnud palju vaeva, kuid need mõned tomatid, mis sealt sain, poleks kindlasti väärinud taimede ostmist, kui oleksin seda tegema pidanud. Aga kuna taimed saadeti heast südamest, siis oleks patt olnud need ka võsa alla viia :)
Vaarikatega on see lugu, et ostsime juba 2007. aasta augustis puukoolist taimed ja need on sama väikesed nagu nad olid siis ja otsas oli neil ka vaid mõned üksikud marjad. Seevastu täiesti sorditud taimed, mille isa sel kevadel välja kaevas, nii lühikeseks nüsis, et nad mul auto pagassi ära mahuks ja ema siin maha istutas, need kasvasid kõvasti ja kandsid vaarikaid mis kole. Säh sulle siis puukooli sorditaimi... Jääb vaid loota, et nad mingil ajal ikka kõrgemaks kasvavad ning marju kandma hakkavad.

Mis oli kehvasti? Lühidalt: kurgid, sibulad, suvikõrvitsad.
Pikemalt: kurkidega oli 2 jama. Üks oli minust endast tingitud, st. kasvatasin neid tuulekojas, mis on klaasist ja mis läheb päiksega väga palavaks. Niikaua, kuni nad seal olid, meeldis neile seal väga, kasta tuli ainult palju. Kuid kuna ma nad kõige kuumemal ajal õue tirisin ja maha istutasin (kuna Grete magas keskpäeval), siis ei jäänud neil sellist aklimatiseerumise aega ja ilmselt seetõttu nad siis nägidki mõni päev peale istutamist välja nagu külmavõetud. Kosusid umbes kuu aega ja siis kui öökülmad hakkasid saabuma, siis läksid ilusaks ;). Aga võibolla oligi nii hea, sest nad va sunnikud olid mõrudad. Pole ammu enam kuskilt mõrudaid kurke saanud. Raske arvata, et liigvihmasel suvel neil veepuudus oli, ikka sordi viga vast (mingi avamaakurk Hokus, seda enam ei osta ja olemasolevad seemned viskan minema).
Nii, sibulasõber ma ei ole ja tegelikult paningi sibulad maha vaid eesmärgiga rohelist sibulapealset saada. Aga kuna ma seemnesibulat ei saanud, siis lootsin, et seemnest külvatud sibul ka ikka mingi pealse annab. Nagu võib aimata, siis eksisin. Järgmisel aastal olen targem, hakkan seemneid varem varuma.
Suvikõrvitsad ei suutnud mulle kahepeale mitte ühtegi vilja kasvatada. Lõpuks, kui nad ikka viljuma hakkasid, siis kasvasid viljad max 7-8 cm pikkuseks ja siis hakkasid otsast mädanema. Aasta viga? Loodame.

Loodan, et järgmisel kevadel saan varem maaharimistöödega alustada ning jõuan paremini külvikalendriga sammu pidada. Grete peaks sel ajal ka juba kõndiv inimene olema ja ehk jagab ta minu vaimustust näppupidi mullas olla :)

Edasistest plaanidest

Siiani oli kindel plaan, et järgmine suurem investeering on köögimööbel, et peaksime selleni jõudma ca jaanuar-veebruar. Praegu aga tundub, et kui võtta realistlik plaan, siis tõukame selle aastajagu edasi (kui just miskit superüllatust vahepeal ei tule, no nt lotoga ei võida :P). Selle asemel siis teeme väiksemaid kulutusi (mis summa-summaarum teevad sama kokku, ainult et on mitu asja ära tehtud). Üritame kõik aknaavad katetega kaetud saada, kevadel õues täite ja haljastuse ära teha, kui jõuab, siis ka vannitoa mööbli ja kõik siseuksed (9tk) ära osta. Köögimööbel oleks tore muidugi, kuid kui järele mõelda, siis neist muudest asjadest tunnen ma enamgi puudust. Eriti ustest - mõnikord. Köök ei näe küll väga kaunis välja, kuid kõik elementaarne on olemas. Ok, ahju pole, kuid see vabastabki mind süümepiinadest, et ma koogiküpsetamist ei armasta ja Tõnisele peab tema ema või minu vennanaine kooki küpsetama :) Kuid pole välistatud, et ahi tuleb ikkagi enne köögimööblit.

Unistus kardinatest

Mind kardinate puudumine pole häirinud, iseäranis suvel, kui peaaegu kogu aeg valge oli. Nüüd pimedal ajal on õhtul (ja eriti öösel, kui vaja ühest voodist teise kõndida või titt süles ringi tatsata - magamine pole viimasel ajal meie majas popp) veidi kõhe küll, kuna tekib tunne, et mina välja ei näe, aga väljast tuppa nähakse, kui kellelgil soovi on (loodame, et pole).

Kuid Tõnis on see, kes ilma kardinateta kohe kuidagi läbi ei saa. Nüüd siis jõudsimegi selles osas jälle sammukese edasi, ette sai Kirke toa tänavapoolse akna kardin. Jah, sõbrad, ma tean, et see kardin sinna tegelikult ei sobi, kuid kuna mu kollaste kardinate otsingud pole kahel korral vilja kandnud, siis läks käiku kardin, mis kodus olemas oli. Lõpuks peaks Kirke tuppa kollased kardinad tulema. Aga eesmärki täidab ka see roosa.
Ja siis oli eelmisel nädalal kahel ööl esimesed korralikud külmad. Hommikud olid päikselised ja nii ilus karge oli. Ja nagu pildilt näha, siis jõudis Tõnis eelmisel nädalavahetusel ka õunapuudele kaitsevõrgud ära panna, et näljased kitsed ja jänesed meie noori õunapuid teist korda ära ei sööks :) Kevadel vaatab äi üle, millised puud ajasid uued kasvud pookekohast ülevalt poolt ja millised mitte, st, millistest saab asja ja millistest mitte.

Kas viinamarjad on hapud?

Maja on tore, isegi suur maja. Aga kui tuled kahetoalisest korterist, kuhu köögimööbel maha jääb ja mööblit juurde ei osta, siis jääb kappidest selgelt puudu.
Meil on majas 3 garderoobi - meie magamistoa juures eraldi ruumina ning lastetoas ja esikus garderoobikapina. Kuna kahes viimases peaks riiulite- ja sahtlisüsteemidele lisaks soetama ka liuguksed, mõtlesin alustada magamistoagarderoobist. Kolides sai sinna ühte seina toru kinnitatud, kuhu vähemalt riidepuud riputada ja see teenib end hästi. Kuid ikkagi on asju, mis tahavad sahtlit või riiulit. Niisiis mõtlesin uurida, et palju need korvidega garderoobisüsteemid maksavad. Üks tuttav rääkis, et tema mees ehitas seinasuuruse süsteemi ehituspoes müüdavatest osadest mõne tuhande eest valmis. Olin optimistlik, kuna mul on magamistoa garderoobi vaja vaid kahte püstakut korvsahtleid.
Täna käis Tõnis ehituspoes ja vaatas lisaks muudele asjadele ka nende süsteemide hindu. Mõne tuhande eest ei saa ikka kohe mitte midagi. Tuhnisin siis veidi netis ja leidsin, et need kaks püstakut läheks mulle maksma suurusjärgus 7000 krooni. Lahe! Just see raha vedelebki meil jumalamuidu kasutamata.
Mis on alternatiivid? Oodata ja koguda? Tõnis ehitab ise riiulid? Osta kapp või kummut.
Mida rohkem ma selle viimase variandi peale mõtlesin, seda parem see idee tundus. Esiteks, kuna meil endiselt pole siseuksi, ei kaitse mitte miski garderoobi tolmu eest, seetõttu oleks ju kapp hea küll. Teiseks, netipoodides ringi vaadates trehvasin kapi (õigemini kummuti) peale, millel oleks ka hiljem kasutust. Et praegu paneks ta garderoobi ja saaks mõneks ajaks kapipuuduse lahendatud ja hiljem saaks seda kasutada, kas sauna eesruumis (kuhu tuleb nagunii siseviimistlus männipuidust), mõnes lastetoas või külalistetoas. Selles mõttes nagu ka investeering või nii.
Nüüd vist jääbki nii, et ostame selle kummuti ära ja kui kunagi jaksu rohkem ja kappi kuskil mujal tarvis, jääb võimalus garderoobi valmislahendus tellida (sellisel juhul, ma arvan, räägime me suurusjärgust ca 30 000 krooni).
Et siis, kas viinamarjad on hapud - tahtsin korvsüsteemsahtleid ja kui neid ei jaksa, siis jõuan järeldusele, et kapp ongi parem :P
Kapp ise oleks selline