26 June 2017

Juunikuu

See ilus istutatud kurkide pilt (eemises postituses) kestis vaid paar nädalat. Siis hakkasid kurgid närtsima. Ma ei saanud üldse aru, mis toimub. Kahtlustasin, et sinnamaani olin neid kastnud kasvuhoones ämbrites soojenenud tiigiveega, aga viimasel korral lasin voolikuga otse tiigist, teades, et vesi on veel külm. Hiljem siiski selgus, et veest see tingitud ei olnud või noh, kaudselt... Sain jälle targemaks, et kurkidel on olemas selline tõbi nagu närbumistõbi (mingi seenhaigus), mis avaldub halbade asjaolude kokkulangemisel. Esmalt peab tõenäoliselt olema nakatunud seeme, sest varasematel aastatel mu kasvuhoones sellist asja nähtud pole, järgmiseks kurgile ebasoodsad tingimused (eelkõige jahedus). Hakkasin tagantjärele mõtlema, et välja läksid mul vaid ühte sorti kurgid, teised seal kõrval jäid alles. Teistest eristas nende tingimusi see, et nemad istutasin ma vastkaevatud mulda (olgugi, et oli mai lõpp, ju oli neile muld ikkagi jahe!), teised 2 sorti said istutatud mõned päevad varem kaevatud mulda ehk et muld oli jõudnud kohevana mõned päevad soojeneda. Võibolla polnud ka teise kahe sordi seeme siis nakatunud. Ainus, mida ma ei tea, on see, kas isegi kui on nakatunud seeme, kas siis headel tingimustel see haigus välja ei löö? Praegu aga käib mul kasvuhoones eksperiment - uued taimed samal kasvukohal. Vahetult enne jaani tõin kõrvaltänava taimekasvatustalust tema viimased 5 kurgitaime ja istutasin väljatõmmatud taimede asemele, et näha, kas seenhaigus nakatab kohe ka uued taimed, kui nii suurt jahedust enam pole. Lisaks jätsin kasvama 2 taime, mis päris ära ei surnud ning lõpuks külvasin veel tühjadele kohtadele uued seemned otse kasvukohale ja panin sooja ja niiskuse hoidmiseks peale läbipaistvad karbid. Eksperimendiga tahan jõuda teadmiseni, kas sügisel on vaja selle peenra muld täielikult välja vahetada või asi nii hull pole (kui uued taimed ja külv ei nakatu, siis pole asi nii lootusetu). Järgmisel aastal kasvavad selle haigusega poole peal nagunii tomatid, mida see haigus ohustada ei tohiks.

Tohutult kahju on ikkagi, haiguseta oleks mul praegu omad kurgid juba vabalt võtta ja esimesed värskehapukurgid oma kurkidest söödud. Nüüd aga tuleb veel poekurkidega läbi ajada. Hea, et väikesed kurgidki müügil juba on, Luunja pikk kurk sobib nö suitsukatteks talvel, aga mitte praegu!
Allesjäänud kurkidest üks sort on sile poolpikk, sealt lähipäevil esimesed kurgid võtta saab, aga kohe-kohe on ju juuli. Juuni algus on see aeg, kui oleks normaalne oma kasvuhoonest kurki saada!

Eelmises postituses on ka pilt kesiselt õitsvast tuhkurenelast. Just eile "tuustisin" selles põõsas, et uuel aastal oleks pilt kaunim. Loodame, et sai parem, põõsa alla sai ka veits roosi pikaajalist väetist (kuna paki peal oli kirjas, et sobib kõikidele õitsvatele põõsastele) ja kiht kõdusõnnikut. Enne ja pärast pildid ka :)









Ja ühest asjast on veel äraütlemata kahju - minu kõige lemmikumad, iirised, saavutasid oma täisõitsemine just tormipäevadeks ning peale kahepäevast tuult ja vihma polnud õiteilust palju järel. Kõrged iirised lamandusid vastu peenraääriskive.

Lõpetuseks mõni võrdluspilt amplitest ja terrassipottidest.