Toredaid pühi!

Hästi rõõmsaid ja rahulikke pühi koos kallitega! Meie pühad on sel aastal kuidagi eriliselt just sellised. Suuremad lapsed on nii asjalikud ja toredad, väike imeline beebi. Olen lihtsalt nii õnnelik!

Tähesära akendesse,

küünlasära silmadesse,

hingesoojust südamesse,

jõulurahu kodudesse!

Jõulurõõm on punapalgne

jõurõõm on sajajalgne

Igaühe juures käib,

tipib maja õnne täis!

On äärmiselt titesõbralik detsember olnud. Pole ju kümmet kraadigi külma olnud. Mulle see iseenesest sobib ka väga hästi oma külmaallergia tõttu. Ükskord, kui oli põhjatuul ja vast nii 5-6 kraadi külma ja oli esmaspäev ja mul oli vaja kooli juures käia, oli päris ebamugav, aga siiski üleelatav. Ja see üks kord, kui lund oli maas paar sentimeetrit (kui täpne olla, siis oli see 10.12), lubasime lapsed õhtul kell 8 peale trennist tulekut õue. Praegu mõtleme, et väga tore, et lubasime, kuigi tuppa tulid nad alles pool 10 (ja seda ka kutsumise peale, mitte omaalgatuslikult), mille tõttu magamaminek viibis ja kõik muu säärane, kuid see on ainuke kord, mil nad sel aastal kelgutada said. Oh seda esimese kelgutamise rõõmu!

Pühade ettevalmistustega olen enamvähem mäel. Paar asja on veel varuda. Hea ongi, et tegelesin sellega eelmise nädala esimeses pooles, sest neljapäeval tuli Kirkel silmapõletik, mistõttu ta veel täna ja hommegi kodus on ja ma ei saa kuskile.

Tõestust on leidnud asjaolu, et Karmenile (õigemini tema kõhule) ei sobi, kui emme kahe suupoolega piparkooke sisse kühveldab. Ühelegi teisele toidule (sh hapukapsastele) kõhuvaevusi järgnenud pole, ent need hommikud, mil eelmisel õhtul on ports uusi piparkooke tehtud, on lapseke vaevas. Enam nii ei tee!

Sel nädalal leiavad aset lasteaia jõulupidu, trenni- ja muusikakooli jõulukontserdid ning reedel aabitsa- ja jõulupidu. Pühapäeval on valla laste jõulupuu, kuna oleme kodus, läheme vast sinna ka, tuleb teater ja jõuluvana. Uuel nädalal toimub "vahmiili" jõulupidu meie juures, täpselt Karmeni neljanda kuu ja venna 37ndal sünnipäeval :) Nagu üks vendadest tabavalt ütles, kui menüüd arutasime, et üllataval kombel meie menüü täieneb iga aastaga, aga ära ei kipu midagi kaduma :) Sel aastal on esmakordselt menüüs merikapsasalat ja haugifileerullid suitsupeekoniga. Juba ootan! Muidugi ei puudu ka kartulisalat, verivorstid ja hapukapsas ning muu traditsiooniline.

Piparkoogid

Selle aasta esimene piparkoogitegu

Üleeile tegid lapsed selle hooaja esimesed piparkoogid. Tainas tuli siis poest nagu ka materjal järgmise taigna ise tegemiseks. Täna tegingi oma elu esimese piparkoogitaigna. Tõele au andes muidugi mitte päris otsast lõpuni ise, st kasutasin poest soetatud suhkrusiirupit, mitte ei kärsatanud suhkrut ise, samuti kasutasin Meira piparkoogi maitseainesegu. Retsept Nami-Namist.

Veel täitsa soe minu esimene
piparkoogitainas

Ja mõni valmis piparkook

Kuigi taignal soovitatakse  üleöö seista lasta, oli lastel nii kange tahtmine uued piparkoogid teha, et lubasin poole taignast neil täna ka ära vormida (valmis tainas oli seisnud 6 tundi). Ülejäänud teevad homme või ülehomme ja saame näha, kas on maitsevahe tunda. Grete maitses tainast ja teatas: "Päris okei!" On ikka sõnavara :)

Piparkoogid tulid sellised pehmemapoolsed, eriti kui taigen jäi paksem. Kui ma üldse piparkooke söön, siis selliseid õhukesi ja krõbedaid, mitte pakse ja pehmeid, mis küpsiseid meenutavad. Aga puhta võiga tehtud taigen on ikka parem küll kui poest ostetud margariinitaigen, see on nüüd tõestatud (tegelikult oli see muidugi juba enne tõestamistki teada)! Õnneks sobis lastele see taigen samapalju kui poe oma, mistõttu olen nõus neile seda täpselt niipalju tegema, kui neil on himu piparkooke küpsetada ja ära süüa. Kurvem lugu on ju minu tehtud ketšupiga, mida nad poe ketšupiga võrreldes niipalju kehvemaks peavad, et üldse ei söö :) Üldiselt tundub, et see aasta on esimene, kus neil endil on tõeline soov ise piparkooke teha, tüdinemata poole peal ära. Pool kilo taignet kahepeale kätte anda on just parasjagu. Seega ühest retsepti järgi valminud taignakogusest saavad nemad 2 korda piparkooke teha.

Heitlik detsember

Tõsi ta on, selle aasta sügis(talv) on väga soe olnud. 1.12 oli väike lootus, et lumi tuleb maha. Sadas, mis ta sadas, aga maha ta ei jäänud. Vähemalt said suuremad lapsed esimest lund maitsta ja veeretasid muru peal ka lumepalle, millest lumememme teha üritasid. 4.12 peale mitmetunnist vihmasadu oli lumememm veel püsti küll :).

1.12.13 keelega esimest lund maitsmas

4.12 lasteaiast tulles tegime pilti nukrate päkapikkude juures, eks nemadki eelistaks lausvihmale mõningast lund.



Saunapilt on tehtud samuti 4.12. Mulle tõesõna meeldib, et meie majja saun tuleb, hoolimata sellest, et keris tuleb elektri- mitte puukütte oma. Aga see valmimise protsess on kaunis "tolmune". Nimelt eile lihvis abikaasa sauna pesuruumi põrandalt kohati 1,5 cm betooni freesiga maha. Hoolimata pesuruumi ukse kinniteipimisest, oli sauna eesruum selline nagu pildilt paistab ja hoolimata sellest, et saunauks kinni oli, jätkus seda peent tolmu ka koridori ja elutuppagi. Lohutus peaks olema see, et see peaks nüüd viimane tolmutöö meie elamises olema (kuigi ma päriselt seda ei usu, sest kui teise korruse ehitamiseks läheb, pole lootustki, et seal tolmutöid pole). Aga pole hullu, tolm on ju ometi koristatav :) Ja kui saun valmis saab, on meil seal ka vann. Lapsed on selle üle eriti rõõmsad. Mina ootan eelkõige leiliruumi valmimist.

Mis sai kudumisest?

Midagi ikka sai. Kõigepealt 2 mütsi, esimene Gretele ja teine Kirkele. Kahjuks Kirke jõudis enda oma juba ka koolis ära kaotada. Mis siis teha, juhtub. Eks teen uue. Külmaga need nagunii käimist ei kannata, rohkem sellised kevade ja sügise mütsid. Tore on see, et nad tahavad ja kannavad neid enda tehtud asju uhkusega. Korra jõudsin neist mõtsidest pildi ka teha.

Eile valmisid lõpuks lubatud valged säärised. Lisasin rohelise paela, kuigi ostsin ka punase. Viisin omanikule ära ka. Loodetavasti meeldivad ja leiavad rakendust :)

Minu järgmine töö on see, omanikuks saab sääriste omaniku tütar. Värv küll ei tule puudriroosa, vaid kombinatsioon punasest, valgest ja mustast, kuna nii laps soovis. Saab näha, mis välja kukub.

Ja siis ehk jõuan ka enda mütsideni, mida on plaanis teha kaks - tumepunane, millest tuleb komplekt koos käpikutega (need kudus mulle ema) ja siis rohelise-pruuni-valgekirju. Lapsed tahaks omale veel sääriseid ja mütse juurde, seega ilmselt on kevadeni miski asi varrastel ja kui mahti, siis näpud ka liiguvad.