Grete esimene klaveritund

Täna sai see teoks - Grete esimene klaveritund, mida ta nii innukalt oodanud oli. Hommikul ärgates oli ta esimene lause: "Emme, täna on mul esimene klaveritund, ma olen nii elevil (õigemini, kuna ta ei oska elevil öelda, siis ta ütleb, evelil)!" Nii armas! Laiemas plaanis asjaolud meid muidugi ei soosinud, st meie vana auto on just hetkel remondis ja meie uus auto, mis võiks juba jõudnud olla, seda ei ole, mistõttu pidime läbi ajama autota. Teisalt aga ilmataat soosis meid ja Grete sai kasutada jalgratast ja Karmengi etendas oma osa lihtsalt suurepäraselt, sättides oma une täpselt selleks ajaks, kui meil oli minema tarvis hakata ja ärgates kui me koju tagasi jõudsime.
Tund oli tore, laps, tema ema ja õpetaja - kõik olid rahul! Järgmine tund juba esmaspäeval!

Pool aastat

Meie väike linnupoeg saigi juba poole aastaseks. Lühidalt kokku võttes esimesed 4 kuud olid super lux, sealt edasi oli vahelduva eduga, viimane nädal on olnud arusaamatu. Ööd on iseäranis rahutud, päevasesse aega on saabunud samuti rahulolematus, nõudlikkus ja rahutus. Püüan mõistatada, et mis siis nüüd lahti on. Hambaid võib muidugi alati süüdistada tite sellises vanuses. Võib ka kõike muud süüdistada, kuigi et mis sellest kasu on? Põhimõtteliselt lähevad ka kehvemad ajad lihtsalt ise mööda nagu need paremadki läksid :D Ja lõppkokkuvõttes, isegi kui ta undab, on ta tore ja armas nagu ikka oma lapsed. Seega tuleb säilitada pikka närvi ja olla kannatlik!
On oma vanuse kohta päris pontšik - 8,4 kg. Grete kaalus nii palju aastaselt :)

Mis siis veel? Vabariigi aastapäeval said maha tomat Faworit (meie pere eelmise aasta lemmik) ja paprikad - tänavu kollased ja šokolaadikarva. Ära oleks vaja pikeerida võõrasemad. Ka petuuniad said külvatud, see oli 19.02 ja üllataval kombel olid need juba 23ks tärganud, kuigi pakil oli idanemise ajaks kirjutatud 2-3 nädalat. Pidid olema F1 seemned, mis minu tagasihoidlike teadmiste järgi peaks tähendama seda, et seemned on mingi toiteainete kihiga üle tehtud ja saad neid ükshaaval külvata. Neil seemnetel oli enamustel see kiht ümbert ära pudenenud ja kes teab, millised on petuunia seemend, võib ise arvata, kui "äge" neid ükshaaval külvata oli. Pakis oli ka vaid loetud arv seemneid (kui täpne olla siis 12). Ja ripp-petuunia F1 seemned ei ole mitte odavad... Seda uskumatum on, et praktiliselt kõik need imepisikesed seemned on idanenud ja taimekesteks sirgunud.

24.02.2014

Sel aastal siis selline vabariigi aastapäev (päeval 8 kraadi sooja)! Kelgud ootavad nukralt ja plaadisoga viitab sellele, et plaatimistööd saunas on lõppenud ;)

Veebruar

Mulle selline veebruar meeldib! Milline rõõm on minna last vankriga magama sõitma õhukesed haaremipüksid jalas, plätud palja varba otsas. Seda soodustab peale ülisooja ilma muidugi see, et Karmen jääb vankris magama 2-5 minutiga ning jalad mul külma ei karda. Selle eest aga kurk peab soojas olema, mistõttu ilmselt kui keegi näeks, oleks see üsna veider vaatepilt - paljad varbad, õhukesed püksid ja siis jope kurguni kinni ja müts ka peas! Õnneks siin tänavalõpus just eriti sageli kedagi ei kohta ja postkastideni ma kõndima ei pea, sest ammu enne seda on lapsuke unne vajunud :)

Kuus

Greteke sai kuueseks. Ma ikka imestan, et kuidas mul juba nii suured lapsed on. Ise nagu poleks eriti vanemaks saanud, ainult et lapsed on suureks kasvanud :) Pidusid sai peetud mitu päeva, aga väga rahulikult läks kõik.

Grete on selline taibukas kuuene. Loeb vabalt nii trüki- kui kirjatähti, kirjutab trükitähti. Laulab ja tantsib ja ootab muusikakooli minemist. Lasteaias käib minu kodusolemise tõttu üsna hõredalt, viimasel ajal esmaspäeviti ja neljapäeviti. Eks kui kevadpidu lähemale jõuab, peab vähe sagedamini teda viima. Ilmselt, kui aiahooaeg käes, on ka poolikutel päevadel lõpp. sest siis ma tahaks Karmeni pika lõunaune ajal aias toimetada, mitte just sel ajal lasteaeda kõndida. Samas võib päevaune aeg selleks ajaks juba ka nihkunud olla, saame näha.

Mul on juba "suur" laps

Täna "juhtus" nii, et käisin esimest korda üle pika aja täitsa üksi linnas - juuksuris. Natuke hing värises sees, aga tavapärase rütmi järgi pidi kõik klappima, kuid Murphi seadus on ju see, et kui  nö tavapärases rütmis peaks asjad oleme ühtemoodi, siis kui sa sellega arvestad, siis need kindlasti nii ei ole. Õnneks sel korral meil Murphi seadus ei töötanud. Kuna juuksuriaja sain kella üheks ja Karmen magab oma pikka lõunaund õues vankris kell 12-3 ja abikaasa töötab reedeti kodus, panin lapsukese kärru magama, tõin kõige suurema õe koolist koju ja kimasin linna. Kõik toimis. Titt magas väikese kaasaaitamisega (tuli vahepeal kiigutamas käia) peaaegu kolmeni, mina jõudsin poole neljaks. Sel korral saime kenasti hakkama!

Mulda said ka võõrasemade seemned. Seisavad nüüd vannitoa kapi all soojas ja niiskes. Hiljem hakkasin lugema, et võõrasemad on kaheaastased taimed. Nüüd ma ei teagi, kas nad mul ei hakkagi sel aastal õitsema. Kui nii, eks siis istutan kuskile aeda maha ja jään järgmist aastat ootama :) Oleks tarvis ka ripp-petuuniad ära osta ja külvata ja vabariigi aastapäeva paiku lähevad mulda ka tomatid ja paprikad. Vahepeal küll juba mõtlesin,e t ma enam paprikaid ei kasvata, sest ma pole viimasel kahel aastal õieti paprikat saanud, aga proovin nüüd veel ikkagi nii, et seni, kuni pole neid saanud kasvuhoonesse ära istutada, korjan kõik õied ära, et esimesed õied tuleks peale ümberistutamise põdemist, ehk siis õnnestub paremini.

Nädalavahetus Pärnus

Ja ongi veebruar käes. Tahtsin juba jaanuari keskel kasvama panna võõrasemad, et katsetada, kas saan nad kevadeks õitsema. Alguses ei olnud mulda, siis tõin mulla, aga ei olnud lille päeva (Thuni kalendri järgi) ja kui reedel oli lille päev, siis unustasin ära... Järgmised lille päevad on 8-10.02. Nüüd ongi dilemma, kas panna ära kasvama või oodata reedet, uut lillepäeva.

Nädalavahetusel käisime Pärnus. Minu pere juba traditsioonilisel talveüritusel. Kui eelmisel aastal oli päevaseks atraktsiooniks kalapüük jääl, siis kuna sel aastal veel jaanuari keskpaigas ei olnud tõenäoline jõejääle saada, otsisime alternatiivi. Leidsime sellise koha: Mutimuudid. Koht, kus saab sõita kaheksakoeralise rakendiga. Nagu pildilt näha, käis isegi Karmen sõitmas :) Lastele väga meeldis. Peale sõitmist pakuti soojas toas kooki ja teed ja räägiti koerarakendispordist, võistluskoerte aretamisest ja muust, mis sinna juurde käib. Sealhulghas ka seda, miks rakendis malamuute ei olnud. Neid saime pärast kasvatuses näha ja paitada. Ilm soosis meid selles mõttes, et just öö enne meie sõitu tuli maha niipalju lund, et sõita kelkudega (muidu oleks kaherattalise vankriga sõidutatud), samas kohalesõit oli sellevõrra autojuhtidele kehvem. Seega, pole head halvata või vastupidi :) Laupäeva õhtul pidasime kohal olnud seltskonnaga ära ka Grete sünnipäeva ja pühapäeva oli Terviseparadiisi päev. Nii, et mitu kärbest ühe hoobiga!

Kirke endavanuse malamuudiga