Perepühapäev

Lapsed olid siin vahepeal haiged, mistõttu jäid ära mitemd plaanis olnud üritused (Tallinnasse vennale külla ja Mehe töökoha talvepäevadele ning Rakvere spa-külastus). Spa-külastuse üritame uuesti ette võtta 17.-18.03, näis, kas siis õnnestub. Tragikoomiline olia sja juures see, et mitte vaid meie lapsed, vaid viiest minekut planeerinud perest neljal olid 1 või mõlemad lapsed haiged. Vaid kõige pisem osaline (varsti kuuekuune), keda ei plaanitudki basseini viia, oli terve, kui purikas :)

Õnneks on nüüd nädalajagu enamvähem tavapärane elukorraldus taastunud (kui välja arvata, et pühade-eelsed 2 päeva pidin ma Tallinnas lähetusel olema) ning täna käisime koos ühe teise perega Otepääl Leigo Jääfestifali lastepäeval. Kuna jõudsime varem kohale, jalutasime ringi ja otseloomulikult tahtisd lapsed kohe snow tubingusse minna. Ega me vastu polnud, ainult, et etendus, mille pärast me Otepääle olime sõitnud, aglas poole tunni pärast. Jäigi siis jutt nii, et läheme vaatame Jääprintsessi etenduse ära ja kui siis kellelgil külm ei ole, läheme ka tuubima.

Etendus ise polnud suurem asi, õnneks kuulus selle hulka ka tulešõu ja see tõi etenduse kastanid tulest välja. Tulešõu lõpetuseks pidi igaüks ühe soovi mõtlema ja lasti lendu soovide "pall". Kirke ja tema sõbra/ rühmakaaslase salasoov oli suureks saades tuletüdrukuks (see on siis see, kes tõrvikutega žongleerib) saada. Ju siis avaldas muljet! Grete veidi kartis tuletüdrukute pärast, et nii nad võivad ju põlema minna :)


Nagu võluväel ei olnud peale etendust kellelgil külm (välja arvatud täiskasvanud) ning suundusime kelgumäele. Laste mägi oli tasuta (ja hästi lauge). Suuremad tegid seal 2 ringi ja teatasid, et ei, nemad ikka tahavad suurele mäele. Võtsime siis neile kahepeale ühe tuubi, et kordamööda lasevad alla (arvasime ikka, et suurest mäest alla tulles hakkavad kartma, mida ei juhtunud). Jäigi siis sedamoodi, et mina jäin kahe pisemaga väikesele mäele, karussellile ja batuutidele, teise pere ema läks kahe suuremaga suurele mäele ja Tõnis jäi alla pildistama. Mina sain ilmselt kõige "soojema koha", sest väiksemaid olid ikka tarvis aidata, mistõttu kõndisin palju ringi. Ülejäänud täiskasvanud olid üpris külmunud, kuniks lastel snow tubingu tund täis sai. Kuid kokkuvõttes olid lapsed väga rahul, muidugi tahavad niipea kui võimalik, jälle tuubima minna. Kuna Tõnis oli eile õhtul ka kohupiimakoogi valmis meisterdanud, kutsusime pere veel koogile. Selleks ajaks oli ka teise pere isa võistlustelt tagasi ning tulid kõik koos. Kokkuvõttes väsitav, ent imetore pühapäev ja lapsed said voodisse juba kell 7 (kuna Otepäält koju sõites nad autos magama ei jäänud). Magama jäid 8 paiku.

Kirke esimene koolitants

Eile (17.02) osales Kirke tantsuklubi Triiniks ridades Koolitantsu festivalil. Kuigi elame Tartu maakonnas, oli meid saadetud Põlva eelvooru. Ju siis Tartusse ei mahtunud vmt. Oli väga vahva! Kirke ütles juba peale proovi, et nii äge oli esineda. Ja lisas siis, et sina, emme, oled esinemisega harjunud, mina veel ei ole, aga mulle väga meeldib. Pärast oli veidi õnnetu, et me kontserti vaatama ei jäänud, sest proov ei olnud ju kostüümidega ja tema tahatis ka kostüümidega tantse näha. Juba proovi ajal ma vaatasin, kui tähelepanelikult ta teiste tantse vaatas. Loodetavasti saab nende tants piirkondlikku vooru edasi, see toimub Tartus ja siis võiks jääda ka kogu kontserti vaatama, sel korral oli õeke haige ja ei saanud. Nende grupp oli ainuke mudilaste (5-6a.) grupp Põlvas ja tantsisid nad tantsu Kaks Otti laulu "Mina olen ott ja sina oled ott..." saatel.

Juhtus ka väike intsident. Mina filmisin proovi (ka kõiki teisi meie tantsuklubi tantse) ja jäin pärast proovi treeneritele appi tavaari (pallid, vihmavarjud jne) kokku panema. Kirke hakkas koos teistega riidevahetusruumi minema. Kui ma lõpuks sinna jõudsin, vahetasid kõik teised riideid, aga Kirket ei kusagil. Mõtlesin, et ju läks kellegi suuremaga vetsu vmt. Varsti aga ilmus uksele üsna ehmunud Kirke (koos ühe suurema tüdrukuga). Tuli siis minuni ja hakkas nutma. Ütles: "Ma kadusin ära". Nutt läks ruttu üle, kiitsin teda selle eest, et ta ilusti teadis oma tantsuklubi nime, et selle järgi saab alati keegi suurem teda aidata, kui selline asi juhtub, et ta maja peale ära eksib. Ise pärast rääkis, et oli teistega koos tulema hakanud, aga jäi midagi vaatama ja siis ei näinud enam, kuhu teised läksid. Oli siis nutma hakanud ja keegi suurem oli küsima tulnud, mis lahti. Läksid siis fuajeesse, et uurida korraldajatelt, kus asub Triiniksi ruum, kuhu ta lahkelt juhatati. Rääkisime veel sellest, et kui juhub, et ta on eksinud, siis polegi tarvis nutta, võib ise mõne suurema juurde minna ja küsida, kas ta oskab teda Triiniksi ruumi juhatada. Eks ka sellistes olukordades tuleb õppida hakkama saama. Ja hea oligi, et see juhtus sel korral, kui ma kaasas olin, nüüd vast ei jäänud sellest intsidendist mingit hirmu. Igaljuhul suured tänud Triiniksi toredatele treeneritele, et juba 5-6-sed võeti festivalile kaasa ja nad nii toreda kogemuse said!

Enne proovi aega parajaks tegemas

Keskendunult teiste proovi jälgimas

Pojengid

Mul oli juba ammu mõte teha maja otsa täies majapikkuses pojengipeenar. Maja otsa just seetõttu, et siis pole lageda peal, vaid hästi päikselises kohas ja see peaks neile hästi meeldima. Kuna aga maja puitvoodri vastas pole kõrged puhmad kõige paremad, siis sinna seda peenart ikkagi teha ei saa. Siiski ma tahan neid oma aeda! Eile (kuna ma olen lastega kodus, on mul ju aega selleks) vaatasin Juhani puukooli lehel ringi. On ikka võrratute õitega sorte küll. Ja kuna pojengide kõige õigem istutamise aeg algab augusti teisest poolest ja kestab septembri keskeni, siis kui suvel suudame pojengidele kohad aias välja vaadata, saan ma sünnipäevaks ilmselt portsu pojenge :) Lisan pildid, mis hetkel silma jäid.

Kevad

Kunagi, kui meid külastasid Eesti oma feng shui loojad, ütlesid nad, et energeetiline kevad algab veebruaris. Siis hakkavad ka taimed juba kevadeks valmistuma. Inimeste puhul minu meelest siis just kevadväimuse märgid alles hakkavad tekkima, pikast ja pimedast talvest ja külmast, aga see selleks...
Minul vist aiapidamise kevad on tõesti alanud. Juba on ostetud esimesed seemned, tuli tahtmine ära teha külvikalender, lõpuks said puhastatud senini kuivamas seisnud gladioolisibulad (jah, alles nüüd, veebruaris!). Esimene külv saab toimuma täpselt 2.03, mis on lillede külviks sobiv päev ja külvamisse lähevad petuuniad. Järgmisena külvan 14.03 tomatid, paprikad ja tšillid. Kõik külvi kuupäevad on vastavuses Thuni kalendri sobivate aegadega. Hea lihtne on nii külvata ja hiljem istutada, kui kalender on valmis, ei teki nii kergelt mõtet aina homsesse edasi lükata :). Esimesed külvid nihutasin võrreldes eelmise aastaga paar nädalat hilisemaks. Juba ootan kevadet!

Grete 4

8.02.2008 kell pool kümme õhtul saabus meie juurde tütarlaps, kes sai nimeks Grete. Nüüdseks on ta nelja-aastane iseteadlik lapsuke. Tähti tundis ta kolmeselt, pisut enne jõule ehk ca 3a 10kuuselt hakkas tähti kokku veerima. Nüüd neljaselt loeb juba päris viisakalt. On ise vanema õe kõrvalt õppinud. Õde hakkas lugema ca kuueselt.
On enamjaolt rõõmsameelne ja iseseisev laps, kuid kui leiab põhjuse (no ja neid ikka ju leiab) vingumiseks või virisemiseks, on ka selles meister. Lasteaias korraldab kasvatajate sõnul rühmakaaslase mängimist - kes millega ja kes kellega mängib. Ja loomulikult abiellub ta Georgiga, sest Georgi on tore poiss, sest teda ta ei löö, ainult teisi lööb :) Hea loogika, eksole!
Peamised mängud on rollimängud - palju mängib Barbiedega või siis väikeste nukkude, loomade ja Hello Kittydega, nt lasteaeda või teatrit vmt. Väga meeldib mängida arsti. Kui veidi üle poole aasta tagasi meie sõpradel tita sündis, siis titaootaja rääkis talle, kuidas arstitädi vaatas talle kõhu sisse ja sealt tuli kõhuarsti mäng, nüüd mängitakse vahel ka perearsti. Ka meeldib talle lego duplodest nukkudele maja või loomadele aeda ja kodu ehitada. Kuna ta oskab lugeda, siis vahel tuleb mõne raamatuga ja loeb meile ette (õhtuti vahel ütleb, et emme, täna sa ei pea meile lugema, ma loen ise) ja joonistada meeldib talle ka.
On neljaselt 13,5 kilo ja ca meeter pikk (Kirke oli sel ajal 105 cm ja 15,5 kilo).

Ei mingit külmapüha

See nädal on ikka vastikult külm olnud, õues. Toas õnneks on meil soe ja autoga pole ka häda olnud. Lapsed pole aga õue saanud. Küll on neid lasteaias tavapärasest vähem. Enamus lapsi, kellel on koolilastest õed-vennad, on kodudes. Meie lastel seda "luksust" pole. Õnneks nad pole nukrad, et vaja lasteaeda minna. Pealegi hakkas Kanal 2 selle nädal alguses hommikuti Pipi multikat näitama ja nad palusid end selleks ajaks üles äratada (7.15), muidu äratasime neid pool 8.
Külma ainuke ilu seisneb hommikustes päiksetõusudes, mida meil on võimalus tööle sõites autoaknast imetleda.

PS! Eelmisel nädalal ostsin esimesed seemned kevadeks (petuunia ja värviline kassitapp, paprika ja suvikõrvits), näpud vist juba sügelevad :). Esimesena külvan maha paprika, eelmisel aastal tegin seda 22.02, sel aastal ilmselt paar nädalat hiljem...