Sotsialiseeerumine

Püüan vaikselt rohkem sotsialiseeruda, et valmistuda uuel nädalal tööle minema. Igatahes olen esmaspäevaks arstiaja broneerinud, et haigusleht ära lõpetada ning teisipäevast tööpostile naasta.

Loodetavasti haihtub selleks ajaks ka Kirke olematu köha, mille pärast nad praegu lasteaiast kodus on. Olematu köha on selline, et päevas paar korda ta köhib, öösel enam mitte, kuid mõtlesin, et kui sel nädalal ta oma mõne korra köhimisega aeda saadan, siis uueks nädalaks äkki köha hoopis võimendub, mitte ei taandu. Homme nad siiski lähevad aeda, sest mul on keeletund, kuid reedel jäävad jälle koju, siis tulevad neile mängukaaslased külla. Muusikakoolis ja trennis küll Kirke käib.

Ilmselt käin lastega reede-laupäev-pühapäev ka soolakambris, et immuunsust tugevdada, siis ehk õnnestub mõnda aega ka tööl käia :)

Kirke 7

Aeg lendab ja juba ta saigi 7. Suuremat sorti pidu tuleb pühapäeval, kus on koos nii lasteaiakaaslased kui sugulased-sõbrad. Õnneks käib suurem trall kodust väljaspool. Valisime kohaliku spordihoone variandi, kus laste tantsutrenni treenerid lastebandega tegelevad. Usun, et tuleb väga vahva! Pärast jätkub sugulaste ja sõpradega pidu kodus, kui just lapsed end nii väsinuks pole jooksnud, et vanemad otsustavad nendega koju minna :)

Kirke on endiselt rõõmsameelne, siiras ja empaatiavõimeline laps. Iseloomust tal samuti puudust pole. Hakkas septembris muusikakoolis käima. Ta teadis, et peab hakkama iseseisvalt käima, ent tahtis sellest hoolimata ikkagi väga-väga minna. Siiani on päris kenasti sujunud. Endal oli küll esimestel kordadel, kui ta üksi pidi minema, hirm naha vahel, et kuidas ta seal küla vahel ikka niimoodi üksi kõnnib, aga eks koos lapse kasvamisega tuleb ka endal "kasvada" ja lasta lapsel iseseisvuda, nii raske kui see ka ei ole.

Muusikakoolis käima hakkamise "ettekäändel" sai ta omale ka telefoni. Kätte sai ta selle juba septembri keskel, kuid see oli ka meie sünnipäevakink talle. Tahtis ta kangesti Lotte telefoni ja selle ta ka sai. Lausa uskumatu, kuidas lastel tänapäevaste tehnikavidinatega üldse probleemi ei ole. Lotte telefon on laste nutitelefon, ent ei helistamine ega pildistamine ei valmistnaud talle mingit raskust, mis iseenesest muidugi on tore. Alguses kartsin ka seda, et telefon kujuneb selliseks mänguasjaks, mis pidevalt näpus on, kuid õnneks pole ka nii läinud. Telefon on tal koos teiste muusikakooli asjadega seljakotis ja seljakott on lasteaias kaasas kolmel päeval nädalas. Ülejäänud ajal kodus kapis. Hea, kui kellelgil (lapsel või meil) tuleb aegajalt meelde vaadata, kas ikka aku ka veel täis on :)

Endiselt meeldib Kirkele joonistamine, seda teeb ta vabadel päevadel tundide kaupa. Ka meisterdamine (lõikumine-kleepimine, pärlitest ehete valmistamine jmt) on talle meelepärane ning trennis käib samuti rõõmuga, seega üsna aktiivne ja tegus laps. Ja nagu pildilt näha, siis meeldib talle ka poseerida ja kollane värv :)

Harjutused sabale

... sujuvad hästi. Juba suudan istuda ligemale 3 tundi (vajadusel). Proovisin, kui käisid külalised!

Nüüdseks on mu igapäevasteks tegevusteks lõuna ajal jalgsi lastel järelkäimine ning 3-4 korda nädalas madala pulsiga trenn crosstraineril. Crosstrainer saabus meie majja kuskil kevadel. Olin üsna veendunud, et mina ei hakka selle peal mitte kunagi trenni tegema, sest see on tüütu ja nõme. Praegu aga näen, et see on mugav ja tore. Ei ole tarvis kuskile eraldi minna ja saab vabalt aega valida, eriti veel juhul, kui ei tea ka, kas ja kui palju üldse jaksad/ saad trenni teha. Igav natuke küll, aga kuna ta on meil elutoas, saab telekast midagi meelepärast käima panna ja aeg läheb kiiresti. Ongi hea põhjus teleka vaatamiseks! Aga teen ikka päeva jooksul üksjagu "puhkepause" pikali diivanil ka.

Kahjuks (või õnneks) ilmnes, et inglise keele tunde mul sel nädalal koolivaheaja tõttu ei toimu, seega sel põhjusel mul linna asja ei ole, kuid kuna talv hiilib ligi ja lastele oli pisut talvevarustust tarvis, käisin täna hommikul shoppamas. Oli päris tore üle pika aja! Reedel on tarvis ka linnas käia, et nädalavahetuse pidustusteks veidi toidukraami varuda. Aga et ma tassida ei või, ei lähe ma siis üksi.

Kirke sai reedel oma esimese tunnistuse. Ma ausalt öeldes ei teadnudki, et ka muusikakooli eelklassis tunnistuse saab. Vahva, eriti kui kõik hinded väga head on. Ja sel ajal, kui Kirke muusikakoolis on, mängib Grete kodus kooli:

Harjutan istumist

Nii veider, kui see ka ei tundu, siis täpselt nii ongi. 2 nädalat peale oppi ei võinud üldse istuda, alates neljapäevast hakkasin vaikselt proovima. Ei olnud mugav. Valus otseselt ei ole, aga tuntavalt väsib selg ära. Tänaseks püüan päevas mõned pooletunnised istumised teha ja siis ühe pikema, kuni veel olemine OK, see on kuskil nii tunnike või natuke peale.

Järgmisel nädalal tahaks kindlasti juba inglise keele tundidesse minna ja ka kinos 2 Eesti filmi ära vaadata. Pole ammu kinos käinud, kuid nüüd tahaks nii Seenelkäigu kui Eestlanna Pariisis ära vaadata. Hetkel saan ju valida päevased ajad, kui lapsed on aias, on hea mugav.

Laupäeval oli ema siin, pistis mulda töökaaslase saadetud tulbisibulad. Kevadel peaks mul massiliselt sibullilli õitsema minema. Neid on sel aastal koguneud suur hulk! Kogusin neid ju sügisel valmima pidanud pojengipeenra tarvis. Nüüd aga on pojengipeenar tegemata ja tükk aiamaad lillesibulaid täis pikitud. Näis, mis uus aasta toob, kas peenar tuleb ja saab nad sinna ümber istutada vüi mis neist saab.

Taastun

Nädalake möödas... lausa uskumatu, kuidas kodus olles aeg lendab!
Mitte, et ma midagi asjalikku teinud oleksin :) Ilmselt tänu sellele lähebki taastumine kenasti. Püstiolekud on nüüd tunni-pooleteiseni veninud (toimetused, mida saab püsti sirge seljaga teha, nt korrastasin orhideesid ja ühtlasi avastasin, et kõik nad on uued õievarred välja ajanud). Siis jälle tunnike-paar läpakaga diivanil.
Eile lõunal jalutasin lastele aeda järele, kuna tagasi tulime "ringiga", siis kokku umbes 2 km. Tunnike jalutamist Grete tempos. Enesetunne oli OK nii jalutamise ajal kui pärast seda.
Täna hommikul otsustasin spontaanselt, et teen lastele lasteaiast vaba päeva. Natuke laiskusest, sest tänaseks lubas hirmus halba ilma ja pelgasin, äkki sajab hirmsasti, kui tarvis neile lõunal järele minna (ent iroonilisel kombel ei ole täna üldse sadanud) ja teiseks ka seetõttu, et kui nad lõunal ei maga ja õhtul on trenn, väsivad nad liiga ära. Kodune päev pole nii väsitav.
Hetk tagasi palusid mult riidetükke ja niiti-nõela ja asusid "õmblema", hiljem hakkame kohupiimakooki tegema.
Homme saab opist 2 nädalat. Ülehomme hakkan vaikselt ka istumist "harjutama", vähehaaval. Esimesena tahaks ma sauna minna. Saun ise ei ole keelatud olnud, aga püsti ei viitsi ju kuumas seista.

Üks päev "planeerisin" kiviktaimlat. Idee järgi peaks see tulema maja ette, ümber kase, kevadel. Tegelesin Juhani puukoolist taimede valimisega, põnev oli. Selle aasta projekt "Pojengipeenar" jäi kahjuks tegemata, eks uuel aastal näeb, kas saab ka see tehtud või mõtleme hoopistükkis ringi!

Kodune

Taastusperiood kodus. See oli ette teada, et minimaalne taastumise aeg kodus on üks kuu. Mul täna alles kolmas päev :) Aga hetkel on kõik päris kenasti, valud on kadunud, haav annab tunda pigem seljaväsimusena ja valuvaigistit ei olegi alates laupäevast enam vaja olnud. Seega võtsin valuvaigistit vaid 2 päeva peale oppi (ja kuude kaupa enne).
Nädalavahetusel pidasin kenasti arsti poolt ette nähtud säästvat režiimi. Sellega muidugi ka jätkan. Lapsed sel nädalal veel lõunast koju ei saa, sest tund järjest püstiolekut (et neil järel käia) on praegu veel palju. Ca veerand tunniga on tunda, et selg väsib ära, siis jälle viskan pikali. Aga püsti peab end ajama ja liikuma, see aitab taastumisele kaasa.
Töökaaslnae ütles väga hästi selle kõige kohta: "Oleks teadnud, et nii libedalt läheb, oleks juba mais oppi nõudnud :P"