Püsilillepeenar

Pean nentima, et olen eelmisel sügisel rajatud püsilillepeenraga päris rahul. Isegi enne seda, kui lilled oma õiteilu näitavad. Täna käisin sealt kobestajaga üle ja hetkel on ta selline. Peenar on ka väikese täienduse - sini- ja kiriliiliate näol - saanud. Need pakkis venna ämm meile Põltsamaalt kaasa. Said keset õitsemist ümber istutatud ja osad õitsevad siin edasi. Algselt oli plaan nad maja otsa pojengipeenrasse panna (kui me selle kunagi valmis saame), aga tundub, et nad sobivad ka sellesse peenrasse väga hästi ja teises peenras võib neid lihtsalt täiendavalt olla. Päris toredad kevadlilled!

Lisaks püsilillepeenrale käisin täna kobestajaga üle ka 2 eelmisel aastal istutatud maasikapeenart (millest ühel kahjuks enamus maasikaid kasvama pole läinud) ning kaevasin ära kasvuhoone (sest hommikupoolikul oli päris jahe ja tuuline). Tundub, et nüüd panen sinna teise maasikapeenra "aukudesse" kuumaasikad.

Tomatid ja paprikad mul õitsevad, mistõttu on väga kurb, et uuel nädalal öösiti külma lubab. Kui oleks soojem, istutaks nad ära kasvuhoonesse. Vahelduse mõttes tegin paprikatest pildi õuest toa poole :). Ligi nädal tagasi külvatud 10 kurki on ka kõik kenasti üleval, ülejäänud 10 pistan kasvama pühapäeval.

Tahtsin igaks juhuks kirja panna ka mahakülvatud porgandite ja peetide sordid. Porgandit oli 3 sorti, üks neist varajane (võiks ju arvata on et on sama sort, kui pakil on Amsterdam 2 ja Amsterdammer 2), mis sai kodupoolsesse rivisse ja hiline (säilitusporgand) naabripoolsesse rivis (sinna kulus 2 pakki, kuna Kirke külvas, eks mul tule põhjalik harvendus teha, aga sortidest siis Nantes 4 ja Karlena). Mu illusioon, et pole tarvis kirja panna, küll kõik meeles püsib, on juba ammu purunenud, õnneks või kahjuks. Punapeedi sordiks on sel aastal Rote Kugel.

Puugid

Esimesed puhkusepäevad on tegusad olnud. Esmaspäeval said maha külvatud redis, till, salat ja korrastatud aiamaaäärne lillepeenar. Ka panin maha gladioolid, 32 tükki ning 8 tk kasvavad tuulekojas topsides - need olid vähe kiduramat sibulad, seetõttu panin nad varem kasvama, nüüd on kenasti sirgumas.

Teisipäeval läks suurem mahv vaarikapeenra korrastamisele - umbrohu väljakaevamisele ning kompostmulla lisamisele. Päraslõunal sai valmis ka hernepeenar. Olin seemneid ostes jälle valearvestuse teinud. Olin ostnud 2 pakki, kuid vähemalt samapalju on veel tarvis, aga pole hullu, see asi on lihtne korda ajada. Kolmapäevane "plaan" näeb ette porgandipeenra ja ilmselt ka peedi- ja kaalipeenra.

Uskumatult tore on vaikselt vao vahel toimetada. Päike särab nii, et selja suutsin eile pisut ära põletada, kaevamiste vahepeal kiigutad lapsi, õpetad neile rattasõitu või mängid nendega palli. Õnnis on teadmine, et ei pea kuskile minema ja saab lihtsalt rahulikult kodus toimetada. Oled päevas 5-7 tundi õues.

Aga oma suureks üllatuseks leidsin esmaspäeval Kirke kaela peal puugi kõndimas. Meil saab ju kohe-kohe 3 aastat siin elatud ja pole ühtegi puuki kellelgil olnud (v.a. kass) ja nüüd liskas päeval Kirkelt leitud puugile, leidis mees õhtul ka Gretelt juustest puugi. Nüüd olen neid paar korda päevas üle vaadanud. Kassilt on mitu täissöönud puuki elutoa põrandale kukkunud. Need on tõeliselt jäledad. Kass ei lase hästi omalt puuke ära võtta ka, nii juhtubki, et nad lõpuks maha kukuvad. Kuidas sellest puugipallist väikesed puugid tulevad? Kas see võib ka toas juhtuda, kui puuk mingil põhjusel diivani alla veereb ja keegi teda ei näe? 

Rõõmsad pühad

Pühad oli meil tegusad. Eriti erilised olid need võrratu ilma tõttu. Suutsin eile kaheksatunnise õuesoleku peale "joodikupäevituse" hankida. Õnneks on mul nüüd nädalake puhkust ja kuna lubab päikselist ja sooja ilma, on lootust, et suudan selle välja päevitada :D

Eilne kaheksatunnine õuesolek kätkes endas kahe vennanaise sünnipäeva. Väga tore oli - kui eelmise aasta matkal mängisime kõvasti Eesti mälumängu, siis sel korral võeti ette 2 järgmist lauamängu - Alias ja kui naised toimetasid söögiga, mängisid vennad malet. Lastega värvisime ka mune. Kogu üritus toimus Põltsamaal :)

Täna aga võõrustamise mehe vanemaid ja vanaema. Värvisime jälle mune, äia valvsa pilgu all said lõigatud kogu meie aia viljapuud ja -põõsad; enne külaliste tulekut jõudsin ära koristada aiamaa (vahemärkusena peaks lisama, et sügisel on seda tööd mõistlikum teha, ära kuivanud ubade, herneste ja lillede rootse on märksa ebamugavam korjata kui mittekuivanuid) ja peale külaliste lahkumist ära istutada venna ämma saadetud siniliiliad - toredad kevadlilled. Tagatipuks kruttisime Kirke rattal abirattad ära ja üritasime teda ilma nendeta sõitma õpetada. Lapsevanemate üllatuseks edenes päris hästi. Ei läinud poolt tundigi, kui sõitmine polnud enam probleem. Küll aga on tema jaoks veel veitsa keeruline sõitma hakkamine, st ratast püsti hoida, hoog sisse saada ja sealjuures mitte kukkuda :P Aga pole hullu, tahtmine on tal suur ja püsivust jätkub, homme harjutame edasi.

Puhkus kulub sellele, milleks ta võetud sai, aiatöödeks. Kui ilmateade ei valeta, siis ilm soosib mind sel korral. Praegu on maa kaevamiseks väga mõnus... Kui mingit homset plaani teha, võiks esmalt kaevata redise-salati-tillipeenra ja need maha külvata, siis gladioolide peenra ja need maha panna ning kui veel jõuab, siis alustada porgandipeenraga või puhastada-kobestada maasika- ja püsilillepeenar.

Märkuseks: kuna ma käisin neljapäeval kurkide külvamiseks potte ostmas, komistasin veel kahtedele lilleseemnetele - sametlill ja pärdiklill. Reedel (22.04) külvasin ja tänseks, st pühapäevaks on üleval, uskumatu kiirus. Esimesed kurgid ilmutasid end samuti täna õhtuks (külvasin samuti üleeile).

Rohenäpp teguseb jälle

Möödunud nädalavahetuseks nägi külvikalender ette üksjagu külvamist (tegin endale mõni aeg tagasi Thuni kalendrile tuginedes "isikliku" külvikalendri, kust hea näpuga järge ajada) - külvatud said mitu sorti astreid, lõvilõuad ja levkoid.
Nädal tagasi said külvatud põõsasastrid, mis pole ikka veel üles tulnud, hoolimata soojast vannitoapõrandast, näis, kas nad üldse end liigutavad. Nende puhul võib asi olla mitu aastat seisnud seemnes, kuid nt üks pakk ripp-petuuniaid ja bacopad mul ei tulnudki üles. Sõbranna eile just rääkis, et tema ripp-petuuniatest tuli üles 160-st ca 100. Pole just suurim idanemise protsent, arvestades, et need seemned on üpris kallid. Õnneks mul nii palju neid vaja ei lähe ja üles tulnud 9-st piisab mulle ka, kuigi need, mis üles ei tulnud, olid teist värvi ja oleks ju tore olnud kaks erinevat.

enne istutamist

Ümber said istutatud teist korda ripp-petuuniad, leeksalveid ja sõbranna toodud sinised lobeeliad. Samuti kuumaasikad ja pottidesse said kasvama kiduramad gladioolid, suuremad mugulad panen otse õue. Kuna leeksalveid oli kokku 38, siis andis ikka istutada :D. Pooled lähevad ämmale, seega nii palju mulle endale neid ei jää. Lobeeliaid jagan ilmselt samuti ämmaga ja saatsin ka venna ämmale. Aga nende pikeerimine oli juba nagu raketiteadus. Hullult peenikesed taimed ja hästi tihedalt külvatud, seega üks suur pundar. Õnneks taluvad nad ümberistutamist hästi ja praegu on nad tuulekojas ilusad.

hiljem

igaüks oma potis

Vend oli pühapäeval perega meie juures, et aidata abikaasal krundi allotsas mõned puud maha võtta. Meil endal mootorsaage pole. Müttasid 3 tundi ja asi korras.

Köök on nüüd siis selline (kuna laud ja toolid on vanad, siis need piltidele ei mahtunud :P):

Haiguse lõpp ja aiatööde algus

Täna saime haiguslehe kenasti lõpetatud. Eelmise nädala vapruse jätkuks andis Kirke täna kenasti ka veenist vere. Kenasti tähendab seda, et istus mul süles ja oli küll hirmul ja nuuksus pisut, aga ei keeldunud, ei kisanud, ei rabelenud. Pärast autos küsis, et onju, emme, kui sina olid väike, siis sina ka nutsid, kui sul verd võeti :P

Järgmisel esmaspäeval saime kõhuõõne ultraheli aja. Õnneks pool 10, et peaks saama Grete aeda viia, Tõnise tööle ja siis ilusti veel kohale ka jõudma. Lasteaiaga peab kokku leppima, et saan ta 10-10.30 aeda viia, sest kus ta mul seal töö juures ikka kogu päeva muidu on.

Täna käisime lastega ka üle nädala õues. Köhaga ei tahtnud õue minna, sest väga tuulised ja külmad ilmad olid. Täna aga oli väga mõnus. Päike paistis ja täitsa kevadine oli. Selle märgiks võtsin oksakäärid kaasa ja lõikasin vaarikad ära (st vanad vaarikavarred välja ja selle aasta okstel kidurad ladvad maha). Kuskilt jällegi lugesin, et kahjustatud ja kidurad oksad võiks välja lõigata, et pole mõtet taime kurnada - loogiline, ainult, et ise ei tule selle peale :D

Ja veel külvasime lastega kasvuhoonesse poolemeetrise jupi salatit ja teise poolemeetrise jupi redist. Ja mina vaatasin roosid üle ja lõikasin ära külmavõetud varred. Hooliamta sellest, et sügisel roosid katmata jäid ja isegi mullahunnikuid ei saanud varte ümber, on kõik 5 roosi talve kenasti üle elanud. Kui meil nüüd peaks lähinädalail kanaliehituseks minema, olen sunnitud roosid üles kaevama (sest kanali kraav läheb täpselt läbi mu roosipeenra). Mõtlen, et kui "istutan" nad ämbritesse, siis peaks saama mõne nädala möödudes nad kenasti maha tagasi istutada. Eks nad põdema jäävad, aga jäävad ehk vähemalt ellu.

Tulbid tulevad ka vaikselt üles - ootan põnevusega nende õisi. Mügri oli aias küll kõvasti tööd teinud, jääb vaid loota, et ta sai maapirnidest (mida täna söömiseks üles kaevasin ja pooled mugulaist olid ära näritud) piisavalt kõhutäidet, et tulbisibulad temast puutumata oleksid jäänud.

Larüngiit ja arstilkäik

Nii naljakas, just eelmisel nädalal tuli mul millegipärast pähe mõte, et Kirkel ei ole enam ammu larüngiiti olnud, et vist on välja kasvanud. Öeldakse, et sellest kasvab välja. Kuniks eile öösel ta jälle platsis oli, kell pool 3, kui täpne olla. Õnneks küll oli selline kergemakujulisem versioon, hingamisraskust üldse ei tulnud, oligi vaid äratuntav larüngiidi köha, mille peale muuseas Kirke ise üleski ei äranud. Igatahes vedas, et nii kergelt läks. Niipea, kui esimesi haugatusi kuulda oli, reageerisin muidugi ka homöopaatiliste teradega. Homöopaatiaskeptikutele rahustuseks, et meil on selle haiguse tavameditsiini esmaabi ka täitsa olemas, õnneks pole ammu vaja läinud. Nüüd siis ravime köha ja nohu, see viirus, mis kõriturset põhjustab on nüüd ju vaja tavapärasel moel läbi põdeda. Grete on ka köhane ja nohune, seega kulub mõlemale nädalake kodus ära. Mina võtsin haiguslehe ja hoian vaid töömeilidel silma peal ja ajan korda kõige hädapärasemad asjad, seega üritan kodus tööasjadele võimalikult vähe mõelda.

Muide, pole välistatud, et nädala-kahe pärast meile ka tuulerõuged jõuavad, sest kui lapsed nädalavahetusel mu ema juures olid, siis nad käisid ka mu onupojal külas, kelle rühmas tuulerõuged liikvel on. Onupojal endal küll ei olnud, aga mine tea. Ma millegipärast usun, et vaevalt nad neid külge võtsid, oleme ennegi tuulerõugeid nö hankimas käinud, aga siiani pole veel külge saanud. Ju nad tulevad eriti ebasobival ajal, nüüd ju tuleb mul aprilli lõpus puhkus, mil nagunii kodus olen ja oleks hea põetada, aga see oleks liiga lihtne, selleks ajaks neid ei tule :D

Kuna nüüd olen sunnitud lastega haiguste ajal ka arsti juures käima (kui haiguslehte tarvis on), saime üksiti tehtud ka Grete 3 aasta ja Kirke 5 aasta visiidi. Ma spetsiaalselt kaalumise ja mõõtmise pärast pole kunagi peale sünnipäeva visiidil käinud. Kirkel mõõdeti isegi vererõhku, ma ei teadnudki, et lastel vererõhku mõõdetakse, oligi selline väike laste mõõtja. Tulemuseks 110/ 60. Naljatasin Kirkele, et näed, sul on rohkem kui mul, mul on kõigest 100/ 60. Veel lasti Kirkel varvastel ja kandadel kõndida ja esitati mõned küsimused, et kuulda, kas kõik häälikud on olemas. Mõõtudeks 5a ja 5-kuuselt 115 cm ja 18,5 kg (arsti paberitesse läks 20 kg, aga usaldan kodukaalu rohkem :). Saime ka saatekirja kõhuõõne ultrahelisse ning esmaspäeval viime pissiproovi ja proovime, kas saame veenist vere antud. Need 3 viimast asja selle tõttu, et hakata vaikselt uurima, miks piss ikka veel öösel voodisse tuleb. Arst oli küll julgustav, et mõnel lapsel lähebki kuni koolini. Kuna tean seda, siis polegi väga muretsenud, aga kuna nüüd on saabunud aeg, kui Kirke on arstidega juba koostöövalmis, siis võib tasakesi esimesed proovid ja uuringud ära teha.

Grete on 3a ja 2-kuuselt 94,5 cm pikk ja 11,9 kg (jällegi kodukaalu tulemus, arsti paberitesse sai 13 kg). Grete tahtis eile kõiki samu asju saada, mida Kirkele tehti. Kuna arst oli unsutanud teda kuulata, siis kui panime juba kummikud jalga ja jope oli seljas, küsis Grete minult kurva häälega, miks minu kõhtu ei kuulatud. Arst tuli nii toredasti meie juurde ja ütles, et kui laps tahab, et teda kuulatakse, siis küll ei või kuulamata jätta, võtsime siis jope jälle eest lahti ja sai ka Grete kuulatud. Tal vaadati ka kõrvu. Pidid koorikud kõrvades olema, ei soovitatud ujuda ja üldse hoiduda vee kõrva sattumisest. Me nagunii ei käi ujumas. Arst arvas, et enne suve võiks veel korra üle vaadata, kas koorikud on kadunud, pidid väga kitsad kuulmekäigud olema, seetõttu ka ilmselt on tal need paar kõrvapõletikku on olnud.

Naljapäeval läksid meil lapsed aeda sellistena (issi meisterdatud maskid):

Tööjaotus ;)

Sel nädalavahetusel oli meil tööjaotus - mina olin Tallinnas, kõigepealt laupäeval kooride maskiballil ja pühapäeval lauluproovis; lapsed olid minu ema juures ja mees lõpetas kööki plaatide panemise. Kõige väsinumalt jõudsin koju muidugi mina :D

Lapsed on juba asjalikud ja otseloomulikult peavad end vanavanemate juures viisakalt üleval, magavad hästi jmt. Kodus on nad erilised ninatargad ja igale mu palvele tuleb 10 vastuväidet. Vahel tahaks niiväga, et palve (või kui palvele ei reageerita, siis korraldus ;) täidetaks vastuvaidlemata ja vastuargumentideta, aga nad lihtsalt on sellised oma arvamusega tütarlapsed, mis iseenesest on tore, ainult et lapsevanematele pisut väsitav. Nad lihtsalt ei taha veel tunnistada, et on asju, mis tuleb nagunii ära teha, isegi kui kulutada enne seda enda ja emme-issi aega vastuvaidlemisele. Emme-issi tahtmine jääb nagunii peale. Aga vaielda on vaja.

Köögi pilt tuleb siis, kui ka silikoon saab lõplikult pandud ja pliidi taha kõrgendus tagasi paigaldatud. Ühesõnaga, kui kõik on valmis. Küll aga võib mu abikaasa blogist leida pilte meie viiest siseuksest. Kuna tal on selle kohta pikk ja põhjalik postitus, ei hakka ma ümberjutustust tegema, kel huvi, võib vaadata: www.toniskask.com.