Nädalavahetus Rakveres

"Rahvas" ründab "politseinikke"

Käisime nädalavahetusel Rakveres, minu vendade perede ja onutütre perega spaatamas. Teel Rakvere poole hakkasime arutama, et oleme juba mitmeid kordi käinud, aga et mitmes see nüüd siis õigupoolest ongi? Ja tuli üllatuslikult välja, et juba viies! Kaks esimest korda käisime Rakveres, siis kaks korda Pärnus ja nüüd jälle Rakveres. Laste "põhiatraktsioon" on pühapäevahommikune veekeskus, kuid üldiselt liidame üritusele alati miskit veel. Tavaliselt peame kellegi sünnipäeva (Grete või vennapoegade) ja leiame vastavalt linnale veel mingit muud tegevust. Oleme käinud Pärnu jõel kalastamas, koerarakendiga sõitmas jmt. Sel korral käisime politseimuuseumis ja pidasime Grete sünnipäeva. Rakvere Politseimuuseumisse tasub minna, väga vahva, eriti kui seltskonnas on 5-12-aastaseid lapsi. Nad pakuvad ka tasuta giiditeenust ja see tasub end ära.

Pärast politseimuuseumi suundusime tuttavasse kodumajutusse. See on üks tore maja, kus on palju tube ja köök, kus saab õhtul koos istuda.
Õhtul pidasime Grete sünnipäeva, aga see kulges veidi ootamatult. Nimelt, umbes kella kaheksa paiku õhtul tuli sünnipäevalaps jutuga, et keha sügeleb hirmsasti. Esialgu vaatasin vaid jalalabasid ja ei osanud veel midagi kahtlustada, aga kui ta siis retuusid ära võttis, oli pilt selge. Mingi allergiline reaktsioon nõgeslööbena. No tore! Terad olid mul kaasas ja ma teadsin täpselt, millist mul vaja on, aga nagu Murphi ikka, just seda mul ei olnud! Kunagi ammu olen seda korra isegi endal kasutanud, kuid siis andsin kellelegi ära ja polnud uusi tellinud, sest see on tõesti üliharva, kui seda vaja läheb. Tegu kõige tavalisemast nõgesest tehtud homöopaatilise preparaadiga. Püüdsin vaevusi vähendada paari teise ainega, aga nagu oligi arvata, need ei aidanud karvavõrdki, nii homöopaatiaga ongi, kui on vale aine, siis ta ei aita, kui aga on õige, on paranemine imeline! Kuna mul ei olnud kaasas ka Zyrteci tablette ja Rakveres 24h valveapteeki ei ole, ei jäänud muud üle, kui temaga Rakvere haigal EMOsse minna, et sealt Zyrtecit saada, sest lapsel üle kere sügeleda ja kratsida lasta, ei olnud ka südant.

Niisiis sättisime nii poole 9 paiku Gretega EMOsse, aga kuna Karmen tahtis just magama, siis toppisime ka tema autosse (Tõnis jäi temaga autosse, kuniks mina Gretega käisin) ja reis võis alata. EMOs läks päris kiiresti, järjekorda ootasime ehk max 5 minutit, sees läks vast nii 15, laps vaadati üle, nii keha kui kurk, anti Zyrteci siirupit kohe ära juua ja 4 tabletti mingit teise nimega asja kaasa, juhuks kui peaks hullemaks minema. Tegelikult soovitati nii õhtul kui hommikul tablett igaljuhul anda. Õhtul igaks juhuks tegingi seda, hommikul oli nahk puhas ja neil tingimustel lubati ka basseini. Peale väikest seiklust EMOs sai söödud ka selle aasta esimene Grete sünnipäevatort. Eks neid tuleb veel, sest õige sünnipäev tuleb ju alles veebruaris :)

Veekeskuses oli Gretega kõik OK. Aga et meil liiga lihtne ei oleks, otsustas Karmen seal nii hullusti vett (või inimesi või jahedust või mida iganes) kartma hakata, et see pool tundi, mis ma temaga seal olin, klammerdus ta hirmunud silmadega mulle kaela külge. Põsed kuumasid ja olid tulipunased. Mõtlesin, et soh, kas nüüd mingi järgmine allergia või mis? Igatahes läksin temaga veekeskusest ära, panime riidesse ja nagu võluväel, kui olime riietatult fuajeese saanud, oli lapsel tuju hea, põsepuna kadunud ja tsillis ringi nagu midagi poleks vahepeal juhtnud. Kuna teistel oli veel 2 tundi veekeskuseaega, hängisimegi fuajees, käisime kohvikus söömas ja kui sealt tagasi läksime, tulidki teised juba veekeskusest välja. Kodu poole liikuma hakates ei läinud viit minutitki, kui ta unne vajus ja magas kogu tee koduni.

Mis aga Gretet puudutab, siis mind väga üllatas, et see nõgeslööve veel koduski tagasi tuli, seda siis pühapäeva õhtul, kui mul endiselt õigeid teri polnud ja olin sunnitud Zyrtecit andma ja veel ka esmaspäeva hommikul tuli uuesti. Siis aga jõudsid mu õiged terad kohale ja üks doos õiget ainet klaaris lööbe ära ja ei õhtul ega täna hommikul ta uuesti ei naasnud. Nii pagana kahju, et mul seda ainet varudes polnud, oleks jäänud EMOs käimata ja mitu doosi Zyrtecit andmata ning meiega koos olnud seltskond oleks kogenud homöopaatiaimet! Kui nüüd halva asja juures head näha, siis täna antud juhtumit oma homöopaadiga arutades, viis mõttevahetus ühe teise aineni, mida võiks Gretele anda, mis hõlmab nõgeslööbe ja külmavillid. Nimelt, Gretel käivad väga sageli huulele külmavillid, ka huuleherpest on tal korra või paar olnud. Pole palju aineid, millel need mõlemad ainepildis olemas on. Ainepilti lugedes tuli veel palju huvitavat välja, mida püüan nüüd jälgida. Nii põnev on homöopaatia :) Soovitan kõigile!

Kõigist neist vahejuhtumitest hoolimata oli nädalavahetus tore ja uue nädala alguski, mil Grete on kodus olnud, on mõnusalt kulgenud.

Mida teeb laps teises toas, kui emme loenguid kuulab?

 Kuna 1 pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna, siis palun.
Ega ta alati muidugi magama ei jää, aga päris mitu korda on seda juhtunud. Loeng on sellisel ajal ka, et jääb osaliselt tema uneaega. Siis ongi alati loterii, kas kustub ise Grete toas koos Maša ja karuga ära või käib ja toriseb minu juures, sest tahab magama.

Tegin näpud mullaseks

 

Täna see siis juhtus. Istutasin värskesse mulda ümber tuppa talvituma jäänud fuksiad. Tegelikult oleks seda pidanud tegema alles märtsis või nii, aga kuna valgust on nüüd juba veidi rohkem, siis otsustasin just nüüd seda teha, sest nagunii ajasid nad mul kogu puhkeaja vesivõsusid. Nüüd istutasin värskesse mulda, lõikasin "kabedamal" fuksial ka võsud tagasi, et need hargnema hakkaksid ja jään ootama tulemusi. Ega kaotada ju pole ka midagi. Kui poleks üldse talvituma jätnud, oleks pidanud kohe sügisel minema viskama, nüüd vähemalt saab kogemuse võrra rikkamaks :)

Täna-homme püüan ka "sibulapüramiidi" ära teha, sest Thuni järgi on siis lehepäev ja eesmärk ju kasvatada just sibulapealseid,  mitte mugulaid.

Üks aiahooaeg kahe kalendriaasta peale :)

Sel korral läks tõesti sedasi, et eelmisele hooajale ei saanud veel joont alla tõmmatud, kui ettevalmistused uueks juba algasid. Tähendab see seda, et gladioolide sibulad ootasid tuulekojas veel puhastamist, kui kevade peenarde plaan sai juba tehtud ja seemned (sh mitmed uued sordid) uueks hooajaks välja valitud. Täna saingi oma portsu seemneid kätte, nii lahe.
Õnneks küll said möödunud nädalavahetusel ka gladioolid puhastatud ja kappi ära pandud. Lugesin kokku ka - täpselt 90 tk!

2 aknalauamõtet on ka - nägin ühte lahedat pilti, mille püüan järele teha. Tõnisele sibulapealseid :)

Leidsin üles ka sügisel allesjäänud tulbisibulad (mida vahepeal tahtsin ära anda, aga üles ei leidnud, mistõttu arvasin, et viskasin minema, kuna peenardel enam ruumi polnud). Nüüd mõtlesin neid potti tuulekotta kasvama panna, näis, kas venivad lihtsalt soojas välja, või lähevad õitsema ka :D.

Uued sordid mu aeda sel aastal: amplisse portulak (Tõnis valis), see ampel tuleb selle posti otsa, kus meil hetkel on lindude söögimaja, siis 2 uut tomatit (kolmas pildil on meie pere suur lemmik Faworite), sinine moon (ametliku nimega Tõnnikeselehine ebamagun), kesalill, hõbedane viltleht ja sulgnelk terrassipottidesse, uuesti katsetan ka suhkrulehega (stevia), mis eelmisel aastal kenasti idanesid, aga peale tomatite ja tageteste külmavõttu olin nii tujutu, et neid läks meelest kasta ja nad lihtsalt kuivasid ära :D Porgandite puhul katsetan sel aastal seemnelintidega, et pääseda harvendamisest, pole kunagi neid veel proovinud. Üks pakk peaks olema vikerkaarevärvilised, ehk mitmed erinevad värvid segamini. Sügisest ootavad sahtlis juba mitmed erinevad lõvilõuad (amplisse, pluss peenrasse madala- ja kõrgekasvulised) ning palju erinevaid astreid. Juba ootan kevadet!

HEAD UUT AASTAT!

Tulgu ta rõõmuderohke ja õnnelik :)

1.01.2015 õues ilutulestikku vaatamas