TOREDAID PÜHI KÕIGILE!

Laste jõulupeod

Laste kolmest jõulupeost 2 on toimunud. Esimesena toimus 18.12 Triiniksi (see on tantsuklubi, kus nad trennis käivad) jõulupidu. Lapsed said suurel laval (kooli saalis) esineda ja käis jõuluvana, kellele mõlemad mikrofoni luuletust lugesid. Kuna tantsuklubis on sel aastal lapsi rekordiliselt palju, võttis kinkide jagamine üle tunni aja ja meie lapsed olid umbes 10 viimase hulgas, kelle nimi välja hüüti. Aga pole hullu, meiekad ei olnud kurvad ja ootasid kannatlikult.

Teine jõulupidu oli lasteaias. Sel aastal korraldati see kõigile aiarühmadele koos kultuurimajas, ainult sõimerühmadel oli pidu lasteaia saalis. Ütleme nii, et pidu ei olnud üldse nii tore kui varasemad, kui on toimunud igal rühmal oma pidu. Eks kasvatajatel ja muusikaõpetajal on suurem koormus, kui tuleb kõigil rühmadel eraldi pidu ette valmistada, aga kust need lapsed esinemiskogemust ikka saavad, kui mitte sellistelt pidudelt. Aga kui laval on korraga umbes 50 last, kes üritavad ringis kõndida, kuid ei ole ruumi, siis on lastest lihtsalt kahju. Õnneks eelmine selline "ühisüritus" toimus ca 7 aastat tagasi ja loodetavasti niipea enam ei kordu. Kuna peosaalis ei olnud võimalik lastest pilti teha, tegime seda kodus :)

Väike seik veel - Kirke oli juba kenasti oma rühma juurde istuma läinud, kui tuli nägu naerul, suu verd täis jooksuga meie juurde - nimelt ta oli oma teise hamba kätte saanud. Kõrval asetsev hammas on päris jõudsalt välja kasvanud, seega suurt laia auku hammaste rivis pole.

Kolmas jõulupidu on kogu valla laste pidu kultuurimajas ja toimub see 26.12. Tuleb nukuteater (Okasroosikese etendusega) ja jõuluvana.
.

Tapeet vol 4

See vol 4 andis end ikka oodata. Kõigepealt muidugi see suunamuutus, et esimene tellitud tapeet käiku ei läinud. Sai uus valitud, lubati novembri viimasel päeval meile tarnida, mis aga jällegi nii ei läinud, sest just meie tapeet jäi Itaalias või kus iganes lennukist maha. Nädala pärast siiski oli tapeet olemas ja nüüd ta seinas ongi. Mulle meeldib!

Üleminek

Laud ja toolid

Peale pikka ja põhjalikku ootamist jõudis komplekt meile lõpuks pärale (tellisime kuskil oktoobri keskel, kätte saime 24.11). Vahepeal oli ka üks sekeldus seoses sellega, kui abikaasa avastas, et sel ajal, kui meie oma komplekti ootasime, oli kodulehel täiendav ale tehtud ja meie komplekti puhul tähendas see ca 100 euri. Helistas siis viisakalt ja uuris, et kas meile see ale äkki ka laieneks, sest kaupa me kätte pole saanud, kuigi maksutd on juba ammu ja kui me hektel oma rahaga poodi tuleks, saaks me ju hetkehinnaga. Tuldi vastu - lisati komplektile juurde lauapikendus (mis meil oli plaanis nagunii osta, kuid algselt jätsime tellimata). Kuna selle maksumus oli 80 euri, siis lisati see meie komplektile. Ootamine jätkus...
Kui jõudis kätte rõõmupäev ja laua ja toolid kätte saime, olime rahul. Komplekt oli just selline, nagu meie kööki sobib ja nagu me teda ette kujutasimegi. 3 päeva hiljem aga... avastas abikaasa lauajalgadest praod. Tegu liimpuiduga, kas nüüd oli liimi vahel vähe või oli valel ajal (liiga niiskelt vmt) liimitud, seda ei oska öelda, aga fakt on see, et on praod! Mees kirjtuas kirja, sai vastuse ja helistas veel ülegi. Otsus - lauajalad vahetatakse välja. Uskumatu ikkagi, et meil peaaegu iga asjaga mingi "seiklus" tekkib - tapeedid võetakse tootmisest maha... kappidel pole kruvisid kaasas jne, jne. Nüüd siis jälle ootame...

Küll asus mees lauda üle õlitama. Kasutab sama õli, mida kasutas köögi tööpinnal. See võtab mitmekordsel õlitamisel lakilaadse kihi peale, mis oleks väikeste lastega  majapidamises köögilaua puhul päris otstarbekas :)

Tapeet vol 2 ja vol 3

Tapeet vol 2-st on juba üksjagu aega möödas. Kui koridori tapeet pandud sai, jätkasime kohe kabineti tapeediga. Pool kabinetist on pandud (st 2 seina), teise poole tapeet oli ka olemas, kuid see ei läinud käiku, kuna ei tundunud õige olevat. Mees käis sirvis veel katalooge ja tellis uue. See uus, mis peaks novembri viimasel päeval pärale jõudma, oli ka algselt valikus, mulle see väga meeldis juba tol korral, kuid kabineti omanikule ta nii sümpaatne siis veel ei tundunud :) Ja mina hoidsin kabineti tapeedi osas madalat profiili. Saagu sinna täpselt selline, nagu kabineti peamine kasutaja soovib. Sellest seinas olevast tapeedist on väga raske õiget pilti saada, aga selline suhteliselt ühtlane beežikas-kollakas-kuldne ta on.

Kui sellega ühele poole saime, jätkasime esiku tapeediga. Sellest tegin pildi tühjast seinast. Teistes seintes on ukseaugud (ja uksi veel pole) ja puuduolev garderoob, seega neid ei tahtnud pildistada. Aga kui kõik hästi läheb, peaks uksed ja garderoob juba veebruaris olemas olema...


Nüüd siis jääb veel tapeet vol 4 (kabineti 2 seina), vol 5 (trepihall - sinna läheb sama tapeet, mis koridoris on ehk et siis vol 1) ja kui veel viitsime, siis vol 6 - lastetuba.

Isadepäev

Sel aastal oli meie pere isadepäev erinev eelnevast umbes viiest aastast :)
Kui eelnevatel aastatel on meie novembri teine pühapäev kujunenud eriti vingeks autoralliks üle Eesti, siis sel korral läks paremini.
Emme viis laste asemel issi isadepäeva eelõhtul kontserdile (mistõttu sai ära külastatud ka minu isa), lapsed valisid samal ajal konterdi asemel sõbra sünnipäeva. Isadepäeva hommik kinkisid lapsed issile tema lemmiklille, mis selles ajast peale issi kodust töölauda kaunistab. Juba isadepäeva pärastlõunal olime kodus!

Selle sügise esimene tõeline haigus

Olen lastega juba üle nädala kodus olnud.
Tegelikult see algas juba ca 3 nädalat tagasi. Grete hakkas köhima. Aga siis oli koolivaheaja nädal ja lapsed olid maal vanavanematega. Grete köhis (sai rohtu), aga ei midagi hullu, samas üle ka ei läinud. Nädalavahetuseks tõime nad koju, tegime jalavanne jmt, läks nagu üle. Said 2,5 päeva lasteaias käia, kui Grete köha siiski taas võimust võttis. Jäin nendega koju, protseduuritasime jne. Kui laupäeval tundus, et Grete köha hakkab taanduma, ärkas Kirke lõunaunest larüngiidi köhaga. See oli selge märk, et tuleb terveks nädalaks nendega koju jääda. Larüngiit pole asi, millega tahaks katsetada. Kui pääsed päevasel ajal selle äratuntava köhaga, on hästi, öised atakid pole midagi lõbusat.
Nüüd on sellest ligi nädal möödas, lugematu hulk jalavanne, taldade ja rinna määrimist, sekka rohtu ja nende 3 nädala jooksul 10 korda soolakambrit. Ja tulemus on see, et ikka mõlemad köhivad! Mitte väga palju, aga nad ikkagi köhivad. Täna, reedel, läheme perearstile. Kui ta ütleb, et need lapsed esmaspäeval siiski lasteaiakõlbulikud ei ole, siis ootab meid ees mõttetöö, mis edasi.

Tapeet vol1

Sellest on juba terve nädal möödas, kui koridori tapeet seina sai. Ligi üks neljandik kõikidest tapeetidest peaks sellega pandud olema. Viimasel nädalavahetusel tabas meid tõeline laiskushoog ja lubasime omale aja lihtsalt olemiseks, vaatasime laupäeval vist ligi 5 tundi telekat - igasugu salvestatud saateid, mis olid huvipakkuvad. Reklaame ja mittehuvitavaid kohti edasi kerides saab palju kiiremini huvipakkuva vaadatud :)

Eks lähiajal tuleb end siiski kokku võtta ja asjaga edasi tegeleda. Järgmiseks peaks tapeet seina saama esikus. See tapeet meeldib mulle iseäranis, eriti rullis, näis, kuidas siis on, kui ta seinas on. Esiku üks sein (mis jääb garderoobikapi tagaseinaks), tuleb värvitud ja kui kõik läheb kenasti, tuleb garderoobikapp juba mõne kuu pärast :D Ootan! Peaks hakkama esiku garderoobi jooniseid tegema :)

Vaadates nüüd koridori, tahaks otseloomulikult uste- ja põrandaliiste ja seinalampe, et asi "valmis" oleks...

Kirke 6

Meie vanem piiga on juba kuuene. Rõõmus, ülevoolavalt siiras ja iseloomuga. Sünnipäeva tähistamine võttis terve nädalavahetuse. Kõigepealt laupäeva (22.10)hommikul olid platsis 11 lasteaiakaaslast, pärastlõunal saabusid esimesed sugulased pühapäevasele peresünnipäevale ning pühapäeva hommikul saabusid kõik ülejäänud pereliikmed. Esmaspäeval veel sünnipäev lasteaias ja õhtul  neljaks päevaks maale "koolivaheaega" pidama. Ilmselgelt olin kõige väsinum kogu sellest prallest mina, laps oleks arvatavasti nõus olnud 3 päeva veel kingitusi vastu võtma :P Tegelikult sujus kõik kenasti.
Pilt on tehtud 24.10 hommikul, enne lasteaeda minekut. Eelmisel õhtul aitas issi kingiks saadud lossi kokku panna.
Ahjaa, oma sünnipäeva eelõhtul jooksis magama läinud laps voodist välja ja hüüdis rõõmsalt: "Issi, ma sain selle kätte!" See tähendas seda, et hammas, mis oli umbes nädalajagu loksunud, tuli ära. Selle kõrval asuv hammas eemaldumise märke ei ilmuta.

Lasteaia lahtiste uste päev

Tants laulutunnis

Õpetajate kuu raames oli meil laste lasteaias lahtiste uste päevad. Selle nädala jooksul võisid vaneamd minna rühmades ja saalis toimuvat uudistama. Võtsin ka reede hommiku selle jaoks, et sellisest võimalusest osa saada. Hommikusöögi, hommikuringi ja muusikatunni olin Grete rühmas ja peale seda Kirke rühmas. Kirkel lõppes siis just tegelus "Keskkond" ja algas matemaatika ning lõpuks ka muusikatund.

Kirke ja
geomeetrilised kujundid
matemaatikatunnis

 Arvasin, et kolmestega on rühmas raskem kui viiestega. Seal aga selgus vastupidine. Kolmesed kuulasid päris kenasti hommikuringis muinasjuttu ja püsisid paigal, viiestel oli pidevalt sagimist, nügimist ja tähelepanu hajumist. Kui oli vaja ringis seista ja kuulata õpetaja selgitusi või järgmist ülesannet, siis rahulikult paigalpüsivat last mulle silma ei hakanud, enamus pusisid kätega, mõni keerutas juukseid, kolmas rullis pluusiserva, mõnel oli naabriga asi ajada. Nagu sipelgad oleks kõigil püksis :) Pärast, kui õpetajaga rääkisin ja imestust väljendasin, siis ta ütles nii armsasti, aga nad ju ei peagi veel suutma paigal püsida, nad on viiesed! Nii palju siis minu pedagoogilistest teadmistest :P

Esimesed trennid tehtud

Esimesed 2 trenni väljaspool kodu üle pika aja tehtud! Väga hea treener, korralik treeningsaal, palju igasugu "vidinaid" (nt. stpepingid, kummituubid (kummist lindid, millel on käepidemed otstes), võimlemismatid, bosud (mis näevad välja nagu suured poolekslõigatud kummipallid), hantlid jne).

Lapsed olid ka väga asjalikud. Kuna Grete trenn on 15 minutit lühem kui Kirke ja minu trenn, siis "valgus" ta mingil hetkel minu trenniruumi ja istus ja ootas kenasti trenni lõppu. Venituse ajaks jõudis minu juurde ka Kirke. Neil on spordihoones liikumine juba täitsa selge ja see on tore.

Tint või aretus?

Kallis abikaasa kinkis mulle sünnipäevaks imekauni sinise orhidee. Oleme sellist varemgi näinud ja kuulnud, et selliseid kastetakse tindiga ja sellest siis sinine värv. Sedakorda mees uuris, et kas tindiga kastetud, väideti, et ei, täiesti uus sort aretatud. Kui nüüd vaadata, siis viimased õied on oluliselt heledamad, kui esimesed (need läksid lahti kodus)... millest peaks järeldama, et varsti (või hiljemalt järgmisel õitsemiskorral) on tegemist hariliku valge kuukingaga. No näis! Kahju, kui nii on. Kui on tindiga kasvatatud, siis tunnistatagu ausalt üles ja võiks ju saada tinti kaasa osta, et oleks nagu aus kaup või nii...

Trenn

Lapsed on nüüd juba 7 korda tantsutrennis käinud. Esimene kord oli kõigil koos, järgmised 6 korda on trenn kahes rühmas toimunud - 3-4-aastased ja 5-6-aastased, seega on nad eri rühmades. Kõik on sujunud väga hästi. Hea ongi, et nad eri rühmades on, muidu on Kirke õe eest hoolitsemisega nii hõivatud, et endal jääb trenn tegemata :) Väiksemad jõudsid esimese tantsu õppimiseni viimane kord, suuremad ei ole veel jõudnud, aga üldfüüsiline trenn, mida nad teevad, on igati asjalik. Pildid on pisut udused, sest on kaugelt tehtud, aga aimu saab, mida ja millega nad teevad.

Uuest nädalast üritan ise ka samal ajal trenni tegema hakata. Valida on aeroobika, jõusaali, sulg- ja korvpalli vahel. Ilmselt eelistan aeraabikat :P

Viimane saak?

Korjasin täna jälle kurke-tomateid-suvikõrvitsaid. Ilmselt on need suht viimased sel hooajal. Kasvuhoonesse jäänud rohelised tomatid toon homme ära tuppa, kurgid jäävad kasvama. Nüüd sõltub kõik ilmadest, kas uuel nädalavahetusel on veel miskit korjata või mitte. Kui on, korjan meeleldi, kui pole, siis kurb ka ei ole. Suvikõrvitsatel on katteloor peal. Taimedel on ilusaid väikeseid suvikõrvitsaid küljes, kui külm veel ei saabu, saab sealt veel mitu tükki.

Aga eks ole omajagu juba "sahvris" ka. Kurta pole põhjust. Kohe-kohe lähen veel järele 25 -liitrile õunamahlale, mis kuumutatult purkidesse rändab, sest sügavkülm (ca 200 liitrit) on servani kõikvõimalikku tavaari täis. Eelmisel nädalavahetusel tuli pakkumine istandusest vaarikaid korjama minna, abikaasa haaras kohe võimalusest kinni ja korjas 1,5 tunniga ca 8 liitrit - ilusad suured puhtad vaarikad. Ah jaa, seenel ju käisime ka eelmisel nädalavahetusel.

Kollektsioonide täiendused

Nädalake tagasi said täiendust minu erinevad "kollektsioonid" - kõigepealt (hoidiste) retseptiraamatute ja tulpide kollektsioon ja siis hüantsintide kollektsioon ning täiesti uueks kollektsiooniks on liilate kollektsioon. Nimelt valisid mu armsad sõbrad, sugulased ja kollegid mulle just need välja. Suured tänud neile :)

Möödunud pühapäeva hommikuks olid pidustused lõppenud ning asusin koos oma kalli emaga lillemugulaid õigetesse paikadesse paigutama. Hüatsindid on mul roosipeenras. Selleks, et neid sinna panna, vajas peenar olulist korrastamist. 



Kole

Ilus





Järgmiseks tegime tühjaks ühe äraõitsenud suvelillede peenra ja sellest sai liiliate peenar. Siin mul õnneks pole lisada before pilti, seda oleks juba lausa piinlik muidugi näitada ka ;). Aga tulemusega olen rahul. Need vartega liiliad tõi mulle vennanaine, nende õite värvi saan teada järgmisel aastal. Pakiga toodud sibulad on peenras kuskil nende vahel :)

 

Lõpuks, selleks et maha panna tulbid, sai korda tehtud ka püsilillepeenar. Kõik peenrad said kaetud kõdusõnnikuga, et lilledele veidi lisarammu anda. Nüüd jääb üle vaid kevadet ja uut õiteilu oodata :)



Lapsed ja maatöö

 Nädalavahetusel käisime lastega minu isa juures. Oli kokku lepitud, et pühapäeval toimub suuremat sorti õunamahlategu. Ent kui me kell pool 11 kohale jõudsime, oli käimas kartulivõtt. Seda seetõttu, et laupäeval hakkas keset karutlivõttu vihma sadama. Mis seal ikka, nii saidki meie lapsed esimest korda elus näha, kuidas kartulid kasvavad (tegelt seda nad on varem ikka näinud) ja kuidas nende ülesvõtmine käib. Eriti meeldis neile muidugi, kui koos onuga traktoriga sõita sai. Peale vao lahti ajamist traktorit uue vao algusesse viies ütles Kirke onule: "Kuule, miks see enam kartuleid ei pritsi?" Lastega koos on pildile jäänud Kirke ristiema, Grete ristiisa ja nende üks poeg :)

Peale kartulivõttu algas mahlategu. Õigupoolest oli isa reedel juba venna perele 60 liitrit teinud, mis laupäeval kohe ka ära kuumutati, laupäevase vihma ajal tehti mulle 35 liitrit (õunad koos pirnidega -oi, kui magus see mahl on) ja pühapäeval tegime veel ca 90 liitrit, millest 50 läks minu ämmale-äiale ja 25 veel meile, mida ma kuumutada tahtsin. Selle mahlaga aga juhtus selline lugu, et kolmest üks 25-liitrine nõu andis kaane vahelt veidike läbi. Pakkisime selle venna ja vennanaisega oma arust hästi korralikult auto pagasiruumi, et ta mitte kuidagi ei oleks tohtinud ümber minna. Koju jõudes aga avastas abikaasa pagasiruumist ümberläinud mahlanõu, milles pool mahla oli pagasnikusse jooksnud. Alguses kuivatasin pagasniku põhja ära ja arvasime, et saigi korda. Aga kussa! Ma ei tea, kust mehel tuli idee varuratta koopasse vaadata... ja ennäe imet, seal oli veel ca 10 liitrit õunamahla. Ühesõnga juhtus see, mis juhtuma pidi, kuigi ma oma arust olin üritanud seda pingsalt ära hoida. Tund aega kasimist ja oligi auto korras. Aga nõme ikkagi, et nii läks... Oma 35 liitrit toormahla villisin otse õunapressi kõrval, see on ehe näide absoluutselt mittesteriilsest hoidistamisest, kuid seda saab endale lubada vaid juhul, kui mahla sügavkülma saab panna, vastasel korral on varsti looduslik õunavein või -siider valmis ;)


Meie seitsmest õunapuust ühel on õunad küljes, kui täpne olla, siis 7 tk, tohutult dekoratiivsed. Sort peaks olema "Koit". Kui õuna maitsta saan, saan selles kindel olla või ümber lükata.

Ahjaa, lisaks õunamahale tõin isa juurest alõtšasid ja pirne, milledest moos hetkel pliidil podiseb, loodetavasti tuleb maitsev.

Hoidised

Olen sel aastal päris palju hoidiseid teinud. Ilmselt on siin 2 põhjust - esiteks on saak aiast rikkalik olnud ja teiseks, ju me sööme nad talvel ära ka :) Eks ma kombineerin ka veitsa, kuna mehel on mul tomat mittesoovitatud toitude nimekirjas, siis ühtegi klassikalist letšot (tomat, sibul, paprika, porgand, aeduba vmt) ma ei tee, küll aga selliseid segu-köögivilja-hoidiseid, kus tomatit sees ei ole. Samuti ei ole kapsas talle soovitav, seetõttu asendasin toome salatis kapsa suvikõrvitsaga. Homme hakkan ilmselt borši põhja tegema, sinna küll panen kapsa sisse. Tomatitest olen ketšupit teinud, fariinsuhkruga. Mmm, see on väga maitsev. Kui seda nt hapukoorega segada, saab imehea dipikastme, aga ilma hapukooreta toidu peal on samuti hea. Kui viimased hoidised tehtud saavad, teen oma "moosiriiulitest" pilti ka, kuigi selleks ajaks on sealt osad asjad juba kadunud. Nt plaanin sünnipäeval tööle kaasa võtta kõiki suvikõrvitsast tehtud hoidiseid (neid mul on vähemalt 6 erinevat). Pühapäeval toon isalt värskelt pressitud õunamahla ja laon otse sügavkülma. Kõige kergem viis mahla "menetleda" ning talvel uskumatult eheda maitsega peale ülessulamist. Ja siis tahaks veel seenele minna, aga selleks on meil aega alles 23-25.09, aga juba lubas öökülma :(

Uus aasta

Toredat kooliaastat kõigile kooli asujatele :)
Meie pisem piiga otsustas selle tähtsa päeva puhul meid hommikul palavikuga kostitada. Eile õhtul mitte mingit hoiatust, kell 12 öösel klõpsti nina kinni, mis ei lasknud lapsel magada, kuum tundus ta siis ka, aga kuna kraadiklaas asus köögis, ei läinud ma seda tooma. Hommikul näitas kraadiklaas ligi  38 kraadi. Helistasin lasteaeda, et lapsed jäävad täna-homme koju. Med.töötaja uuris, et kas puhkavad või jäid haigeks. Ütlesin, et teine varaint, siis rääkis, et mingi selline viirus on liikvel, et lööve võib ka tulla. No näis, mis meil tuleb. Täna jäi lastega koju abikaasa, homseks võtan mina tööasjad koju kaasa. Loodetavasti on esmaspäevaks asi korras.

Sain taaskord tädiks

Juba viiendat korda sain tädiks, kuid tunne on ühtmoodi eriline. Õnnitlused asjaosalistele! Tõeliselt hea meel ühe noore eesti pere pärast :) Lapse nimi on ka vahva - Ruuben.

Tööl

Kahjuks sai puhkuse-luksus otsa ja tuli taas tööpostile naasta. Ega selles midagi hullu polegi, aga kodus on lihsalt nii hea!
Lapsed läksid hommikul üle kahe kuu lasteaeda. Kuna eelmisel nädalal olid veel liitrühmad ja alles täna avati kõik rühmad, siis mingit "harjutamist" ei eelnenud - hommikul läks kumbki oma rühma ja pool 6 läksime järele. Kõik sujus üle ootuste hästi. Grete isegi ootas lasteaedaminekut - nende rühm viidi ju üle suurematesse ruumidesse ja talle oli kõik põnev, ikkagi nagu õde nüüd teisel korrusel :) Kirke võttis asja lihtsalt mõistusega, kui tuleb minna, siis lähen, aga kui tal oleks valida, siis ta kindlasti ei läheks.

Lõuna ajal vaatasin tööl oma blogi postitusi, millegipärast seal näitab vaadet teisiti, kui kodus (pildid on veitsa segamini, ei ole nii, nagu ma neid sättinud olen ja nagu kodus näitab). Kodus on meil küll suurem monitor, aga blogi vaate suurus peaks olema sätitud sama suureks kui väiksema monitoriga, seega ei tohiks ta teisiti näidata, aga näitab, millest on kahju, kuigi lõppude lõpuks, vahet pole :)

Tapeedid

Jee, nõudepesumasina saime kiiremini tagasi, kui oodatagi oskasime. Juba purgid pestud ja kohe-kohe läheb kurkide ja suvikõrvitsa marineerimiseks :D Uskumatu, kanaluu oli läbi kõikide filtrite ja sõelade masina põhja labade vahele jõudnud ja see takistas väljavoolusüsteemil tööle hakkamast. Uskumatu on see mitme asja pärast: esiteks ei jäta ma nõusid masinasse pannes oma arust kunagi mingit suuremat sodi taldrikutele ja teiseks, filtrid ja sõelad on päris tihedad. Aga me juba leidsime mooduse, kuidas kanaluu või mõni muu selline peenike asi neist läbi pugeda saab, kuigi alguses tundus see täiesti võimatuna...

Tapeedid on nüüd siis ka valitud ja tellitud. Teisipäevane trett Decorasse päädis koridori tapeedi leidmisega ja kolmapäevane Tapeedistuudio ja teise seal majas asuva tapeedipoe külastus lõppes sobiva kabineti (2 erinevat) ja esiku tapeedi väljavalimisega. Koridori tapeedi peaksime lähipäevil juba kätte saama, Tapeedistuudio tapeedid jõuavad novembri alguses ja kolmandast poest unustas mees küsida. Ülemõõdetud seinad tegid meile selgeks, et me ei pääse kõikide ruumide peale kokku mitte 30 rulli tapeediga, vaid kulub ca 36 rulli tapeete. Uskumatu! Majanduslikus mõttes oleks seinte värvimine oluliselt otstarbekam, aga no mida sa teed, kui meile ei meeldi. Tuleb tapeetide eest raha välja käia.

Vihm

Kuna vihma muudkui sadas ja sadas ja sadas (reede-laupäev), siis valmisid tüdrukutele veel mõned asjad mu kodukootud õmbluskojas :) Kumbki sai omale vesti. Nende saamislugu oli selline, et kunagi aastaid tagasi oli mul sellest kangast omale vest välja lõigatud, ma isegi ei mäleta, kumma raseduse ajal, kas Kirke või Grete (loogilisem on Grete, sest siis ma ei käinud tööl ja oli rohkem aega), aga millegi tõttu jäi ta õmblemata. Oli isegi kokku traageldatud, kuid ühtegi õmblust tehtud ei olnud. Mitmeid kordi olin teda välja võtnud, et lõpetan ära, kuid kuna ta oli mulle paar nr-t suur ja see oleks eeldanud kõikide tükkide väiksemaks lõikamist, jäi asi alati soiku. Kuna kangas on roosa, siis Kirke alati ahhetas, kui seda nägi, nüüd siis pakkusingi, et teen hoopis neile sellest vestid. Nii saigi ühest minu vestis 2 laste vesti. Natuke oli majandamist, et 2 vesti välja tuleks, seetõttu ongi Kirke vestil ees ristipidine õmblus ja kolmnurkne kaelus, kuna muidu ei tulnud välja. Olid veel planeeritud peale õmmeldud taskud, aga kuna mu õmblusmasin hakkas sik-sak õmblusel trikke tegema (jättis aegajalt mõne sik-saki vahele) ja ma 8 korra proovimisega sik-sakki ilusaks ei saanud, siis loobusin taskutest. Nii said vestid talutavad :)

Laupäevase vihmasaju tõttu "sattusin täiesti juhuslikul" ka kangapoodi, kust leidsin toreda roosa riidetüki. Kuna Kirkel on pikkade varrukatega puuvillaseid pluuse mõned puudu, sai ta ka ühe pluusi. Seda kangast on küll veel nii palju, et jätkub veel kaheks laste või üheks minu topiks. Loomulikult leidsin kangapoest ka muud huvitavat ja mõned varem soetatud kangatükid on samuti elutoa põrandal oma järge ootamas. Kui sel nädala tõepoolest neljapäevani vihmane on, on lootust, et neist midagi toredat valmib (sedakorda endale). Seda enam, et homsest (st teisipäevast) reedeni on lapsed vanavanemate soovil nende juures. Reedel põrutame ise ka sinna, et laupäeval esimene seeneretk ette võtta. Küll aga on meil endal homme õhtuks plaani võetud järjekordne tapeetide valimise aktsioon (Bauhofis juba käisime, homme Tapeedistuudio ja Decora kõigi oma kataloogidega). Plaanis on sügistalvel ära osta ja seina laduda kõik puuduolevad tapeedid (kabinet, esik, koridor ja teine lastetuba, kõik kokku ligi 30 rulli tapeeti). Lapsed valisid enda jao juba välja, kõigi eelduste kohaselt peaks ühte seina tulema džunglis papagoid ja ülejäänud seinad soojad kollakasoranžid.

Alguses

Pühapäeval oli õnneks veidi normaalsem ilm ja saime ühe suure asja kaelast ära. Eelmisel aastal rajatud püsilillepeenra tõttu jäi kasvuhoone ja marjapõõsaste vahe pisut väikeseks, eriti arvestades sellega, et põõsad kasvavad veel suuremaks ja tulevikus niidame muru siiski murutraktoriga, mitte käsiniidukiga. Nii oligi viimane aeg 4-aastased mustsõstrapõõsad ümber istutada. Ütleme nii, et selle ette võtmine oli raskem töö, kui töö ise :) Kulus paar tundi ja 3 mustsõstra ja 1 valgesõstra põõsas olid uues kohas. Ei oleks uskunud, et suhteliselt suurel mustsõstrapõõsal juurepall väga suur polegi. Loodame kõige paremale, et põõsad ikka ellu jäävad, põdemisest pole nagunii pääsu, aga sellega olime arvestanud.

Lõpuks

Pärast

Köögimööblis haigutab auk

Jah, just nii, et haigutab auk ja seda seeõttu, et minu ustav sõber, nõudepesumasin, viidi täna remonti. Algas kõik sellest, et mingil hetkel (eelmisel nädalal) lakkas nõudepesumasina lamp põlemast. Ega see ei häirinud, aga kuna mu abikaasa on põhimõttekindel, et kui ühel masinal on lamp, siis peab see ka põlema, siis kutsus ta remiondimehe. See tuligi, kuidagi saime masina mööblist välja ja lamp sai vahetatud. Paari tunni pärast ladusin masina nõusid (suures osas purke) täis ja suur oli minu üllatus, kui mingil hetkel masin piiksuma hakkas. Mure oli tal selles, et ta ei saanud vett endast välja. Nooh, ootasin abikaasa koju, mõtlesime, et äkki masinat tagasi lükates on väljavoolutoru masina taga kuidagi krussi läinud. Kiskusime masina uuesti mööbli seest välja, aga mida polnud, oli takistus vooliku eest. Katsetasime siis veel korra masinat käima saada (kui olime toruga eelneva vee masinast välja võtnud), tööle ta läks, aga käis taaskord selleni, kuni vett oli vaja välja lasta. Nüüd siis viidigi masin parandusse. Töömees arvas, et need asjad omavahel seotud pole, kuigi veider on, et siiani pole pooleteise aasta jooksul ühtegi häiret esinenud ja sel päeval, kui käiakse lampi vahetamas, lakkab masin töötamast :P

Kuna ilmad on pehmelt öeldes sügisesed ja õue ei kisu mitte mingi valemiga, siis nikerdasin eile laste magamisriided valmis. Minu plaan riiet ostes oli mõlemale teha lühikesed pidžaamapüksid ja traksidega särgikesed, aga reaalsus kujunes selliseks, et Kirke tellis omale hoopis öökleidi (nagu ta ise seda nimetab) ja Grete pikad pidžaamapüksid (mida ta lõpuks ikkagi ei saanud, sest riiet nii palju ei jätkunud, kuid veidi allapoole põlve püksid ikka ulatuvad :). Õlapaelteks on kasutatud stretš-pitsi. Lapsed ise tahtsid ja mina sain nii kõige kergema vaevaga.

Aiaannid

Nädalane kodust äraolek soojal südasuvel tipneb tagasi tulles hulga aiasaadustega.

Mind näiteks ootasid kodus ees: ca 25 liitrit rohkemal või vähemal määral ülekasvanud kurke, 6 suurt suvikõrvitsat (pildil on 5, kuna enne pildi tegemist sain ühe sõbrannale ära sokutada ;), suur poekotitäis aedube (kui täpne olla, siis toorelt 7,6 kg), 3 väiksema-poolset põõsast mustsõstraid ootasid korjamist.

Niisiis kuluski terve reede (koju jõudsime neljapäeva pärastlõunal), laupäev ja tükike pühapäevagi andunult köögis vaaritades, aiamaal või põõsas. Tükike tulemust on selline (kuigi see on nüüdseks juba tõesti vaid tükike, sest pilt on tehtud reede õhtul ja peale seda on valminud veel mitmeid salateid):



Homme (st kolmapäev) on moosipäev, sest täna käisin isa juures kirsse korjamas (ca 6 liitrit), millest valmib kirsimoos, samuti tõin pisut õunu, et katsetada kooslust õun-mustsõstar (sest mustsõstardest on korjatud vaid 1 põõsas, mille marjad said karpides sügavkülma ja 2 põõsast ootavad oma järge).

Laagrid

Rattalaagris sai käidud, enamvähem töölt otse laagrisse (22-24.07). Oli meeleolukas nagu ikka. 40 km sai ka rattal läbitud. Hea, et olin kodus enne pisut sõitmas käinud, nii ei olnudki õudset lõppu ega lõputa õudust :D Ehe suitsusaun oli ka proovimist väärt ning hiiepaik koos ohvrikiviga oli uus kogemus.

Õnneks oli perede telkimine planeeritud samasse Eestimaa kanti (s.o Pärnu lähedale), kus toimus rattalaager. Küll üks oli ühel pool Pärnut ja teine teisel pool. Perega olime Lemmel. Lemme eelis Haapsi ees oli see, et seal ei olnud puuke (kuigi kojusõidul lastega vetsupeatust tehes ühe Kirke kannikalt siiski leidsin). Seevastu rattalaagris avastasid mitmed inimesed juba sissesöönud puuke ja endalt leidsin 2 puuki kõndivas olekus.

Peredega mere ääres oli mõnus, kuigi ilm ei olnud just minu masti (st. ei olnud lauspäikest päevitamiseks :D). Õnneks vihma ka palju ei saanud, vaid ühel päeval (vist oli see teisipäev), saime väikese äikesevihmakese. Õnneks oli see ca 5 ajal pärastlõunal ja kestis 15-20 minutit. Seega see ei seganud.

Iseenesest on Lemme ilus koht, aga rahvast oli seal liiga palju. Ülerahvastatuse tegin ainsana talutavaks tasuline vetsu- ja pesemisvõimalus. Ei, ma ei tahagi, et kõikides telikimsikohtades saaks eurovetsus ja duši all käia, aga kui ühisvetsus on potid nii kõrged, et lühemal täiskasvanulgi on raske toime tulla (ja boksidel uksi ees pole), mistõttu pottide servad on täis tehtud, siis on eurovets (isegi kui see on tasuline), igati teretulnud. Usun, et kogu matkaseltskond on arvamusel, et järgmised aastad võiks jälle mõni eraldatum koht telkimiseks olla. Samas sai uus sihtkoht juba paika :D - see on Hiiumaa. Ülejärgmiseks aastaks võeti plaani Ahvenamaa :).

Meie vahva seltskond:

Lapsed on juba piisavalt suured ja arukad. Minu õppetund selles laagris oli - õpi last(lapsi) usaldama! See käis küll põhimõtte "Usalda, aga kontrolli" all, mis tähendab seda, et lastele anti luba isekeskis mere äärde minna, lubadusega, et nad ujuma ei lähe, kui tahavd, siis vaid jalgupidi vette. Aegajalt käis mõni täiskasvanu üle künkaserva piilumas, kas lubadusest on kinni peetud. Esimesel korral ei peetud, millele järgnes jutuajamine lubadustest ja kokkulepetest, peale mida lubadustest ka kinni peeti. Ujumiseks tuli lihtsalt tulla ütlema, et tahetakse minna ja mõni täiskasvanu läks mere äärde, seega ei olnud ka ujuma saamine mdiagi kättesaamatut :)

Suurem tütarlaps on meil poosetaja, tema on alati nõus, et temast pilti tehakse, väiksemal sõltub tujust, enamasti, kui palud kuskil seista või olla, et pilti teha, siis ta seda ei tee, kuid vahel ikka õnnestub :)