Minu elu esimene liiklustrahv ja Grete elu esimesed päkapikud

Sellised esimesed asjad kuu viimasel päeval :)
Läksin õhinal kangapoodi Kirke seeliku tarvis kangast ostma ja unustasin parkimiskella välja panna. Täitsa udupea ikka. Mul muidugi oli veidi unine Grete ka kaasas, kes tegi kõik selleks, et mu tähelepanu hajutada. Ja nii ta läks. Poodi jõudes ei tulnud kohe meelde ka. Umbes poole tunni pärast hakkas mingi uss kuskil närima, et midagi on vist valesti. Siis juba raalisin välja, et parkimiskell ununes panna ja ega siis ma enam lootnud trahvita pääseda. Siis jäi veel vaid oodata, et kui suur trahv on. Hea, et siiani eeskujulik liikleja olen olnud, sain miinimum-määra järgi. Isegi märge oli tehtud, et kell paigaldamata, kuigi sellist valikut kviitungil pole. Ah, mis sest enam! Ehk nüüd jääbki paremini meelde, et ei saa auto juurest lihtsalt minema jalutada, sest tasuta lõunaid paraku pole olemas! Aga kanga ma sain, mitte just sellise, mis mu kujutelmades hõljus, aga päris nunnu mummulise.

Täna sai Kirke loa suss päkapikkude jaoks aknalauale panna. See on nii veider, ta juba eelmisel aastal valis selleks issi villase soki. Ja nii ka sel korral. Grete praegu veel jutu järgi välja ei raalinud, mis värk toimub, aga panin ka tema sokikese issi soki kõrvale ja küll tal ülehomseks juba selge on, mis toimub. Kirke tahtis juba pärastlõunal ära magama minna, et hommik kiiremini tuleks ;) Siis mõne aja pärast tuli jutuga, et päkapikk oli talle öelnud, et ta toob üllatusmuna... Eks paistab, mis siis juhtub, kui polegi üllatusmuna ;)

Üks hea seik oli täna veel. Lõikasin Kirke seeliku välja ja traageldasin ühe külje kokku. Panin talle ümber, et näita, kas on paras (pikkus ja laius). Siis hakkasin süüa tegema ja käisin kooriproovis. Kui une-eelne muinasjutt oli loetud, ütleb mulle vaikselt: "Kuule, ma tahtsin sulle veel seda rääkida, et millal sa mu seeliku kokku õmbled?" Mina siis, et homme, kui lõunal lasteaiast koju tuleme ja Grete magama läheb, siis õmblen. Mõtleb natuke ja küsib: "Aga miks sa siis ei õmble, kui ma lasteaias olen?" Mina: "Sest siis on mul vaja koristada." Vastus: "Aga sa võid ju enne mu seeliku valmis õmmelda ja siis koristada." Vot nii! Siis ma muidugi kasutasin võimalust ja pinnisin talt välja lubaduse, et kui ma hommikul ta seeliku valmis õmblen, siis ta peab mul koristada aitama ;)

Haiged

Siiski jõudis kord ka Kirke kätte, köhib ja on palavik - 37,1-37,5 olnud siiani. Gretel seevastu pole enam palavikku ja nii üllatav kui see ka pole, mitte midagi muud ka ei tulnud, isegi nohu mitte. Ma siiralt loodan, et nii jääbki. Endal pole mul ka enam palavikku olnud, nüüd lõpuks, kui köha hakkab taanduma ja kurguvalu ka, siis lõi korraliku nohu. Aga hea vähemalt, et lastel tuju ok ja mul enam nõrkust pole. Vist hakkan kardinaid õmblema...

Meie uus kiisu

Palun, saage tuttavaks, see on meie uus kiisu. Kas ta nimeks saab Tiiger, Kurr, Nurr või midagi muud, see veel selgub. Ta ei kurtnud absoluutselt pika autosõidu ajal, pole teda ka hiljem nutmas kuulnud. Aga süles ta olla ei taha, muidu on väga uudishimulik, käib mööda elamist ringi nagu vana asukas juba. Lapsi natuke pigem pelgab ja eelistab täiskasvanuid. Usun, et see viimane muutub. Vähemalt loodan seda.

Muidu oleme tõbised. Esimesena langesin mina, eelmise kolmapäeva õhtul juba ja ei saanudki kauaoodatud peole reedel. Aga pole hullu, peaasi, et terveks saaks. Laupäeval tuli palavik Gretele, õnneks mitte talle omane kõrge, vaid väike, ilma muude sümptomiteta. Vahelduva eduga püsib siiani, muud pole ilmnenud. Kirke on siiani terve olnud, täna on veidi köhinud. On alates eelmisest neljapäevast kodus olnud. Palavikku pole. Ootame-vaatame. Mees ei tunne end väga hästi, aga päris haige ka pole, käib tööl.

Aiatööd novembri keskel

Jah, täna käisin õues maad kaevamas :D Ilmselt ma ise poleks selle peale tulnudki, et minna, aga kui Gretega hommikupoole jalutamas käisin, nägin üht vanapappi aias maad kaevamas. See meenutas mulle, et mul jäi ju ka jupike veel kaevamata, olin päris õnnetu selle pärast. Suurema osa kaevasin ära oktoobri lõpus, vahetulet enne Kirke sünnipäeva. Nii paningi Grete lõunaunne ja kõmpisin maad kaevama. Veest läbiligunenud maa ju oli, aga tehtud sai :) Ise olen nii rõõmus!
Tuppa tulles puhastasin veel ära siiamaani karpides kuivanud gladiooli ja Hollandi iirise sibulad ning panin daaliad mulla sisse pottidesse talvituma. Nüüd vist võin aiahooaja lõppenuks lugeda!

Uskumatu, aga ma ei jõudnud nädalavahetusel sekundikski õmblusmasina taha. Kui eile mõtlesin, et mida ma siis õige tegin, imestasin ise ka, kuidas on võimalik, et nii palju aega kulub majapidamisele :O. Mis seal ikka! Lootus sureb viimasene, et kunagi ma jõuan kõik tehtud... Laupäeval võtsin kätte ja käisin uut Lõunakeskust kaemas - üksi! Ei ole midagi öelda, uus osa on päris ilus. Tore, et Juku ja Lindex siinpool linna nüüd saadaval on. Kurb on see, et peale kahetunnist shoppamist omale teksasid ma ikkagi ei leidnud :( Ja seda ma ei kujuta ette, kaua Maksimarket seal vastu peab, võrredles Rimiga on nende kaubavalik (eriti mis puudutab puu-, köögi- ja juurvilju) päris kesine. Ainukese variandina näen ma, et Maksimarket laseb hinnad odavamaks kui Rimis, aga vaevalt, et nad seda teevad. Samas, klient alati võidab, kui kaks sarnast poodi peavad konkurentsis püsima, Lõunakas käib see nii toidu-, kui elektroonikapoodide kohta :)

Kiisu

Ei saa homme kassikest. Natuke kurb, kuigi oluliselt soodsam, kui ei pea kaks nädalat järjest Tallinnasse sõitma. Kiisuke kosub kenasti, oli fotosessioonil isegi käinud, niiet detsembri Tervisplussi kaanelt võite meie kiisukest imetleda :D (koos Kairit Tuhkaneni alias Nikiga). Seda ma ei tea, miks või kuidas just see kiisuke sinna fotosessioonile sattus. Kiisu nimi on praegu Varblane. Jälle ma ei tea, miks selline nimi. Eks see paistab, kas jääme selle juurde või üritame midagi muud. Mehe tähelepanek oli, et äkki on tal seetõttu selline nimi ja ta tuleb seetõttu meie ellu, et Kirke ometi R-tähe selgeks saaks :)

Õmblemisest vol 2

Vol 1 oli 13. september. Ja kuigi seal arvasin, et kohe-kohe kui Kirke kardinad valmis on, teen oma seelikuid-toppe-pusasid edasi, jõudis see aeg kätte alles eile.
Õigemini üleeile õhtul sirvisin oma Burdasid, see viib mind alati nö lainele. Eile siis revideerisin oma kangakotte. Tuvastasin järgmised pooleliolevad asjad: 4 toppi, ühed põlvpüksid, 2 seelikut. Täitsa lõpp! Lisaks muidugi Kirke sünnipäevast pooleli jäänud nukkude kleidid ja püksid. Need viimased lõpetan ma päkapikkude tuleku ajaks ära ja lähevad sussi sisse. Sel aastal on 2 sussi aknalaual. Ainult komme ei tahaks ma panna, nii mõtlesingi, et nukkude asjad ja siis ostan 48 vildikaga komplekti et siis paari päeva tagant mõlema sussi sisse paar tükki panna. Geniaalne, onju :P Eks kommi, mandariini ja piparkooki sattub ikka ka sussi sisse, aga mõõdukalt. Ja ilmselt veel midagi, nipet-näpet.
Enda asjade kohta mõtlen hetkel, et lõpetan pooleliolevad asjad ära, enne kui uusi hakkan välja lõikama. See väljalõikamise osa meeldib mulle rohkem, eks seetõttu ongi asjad lõpetamata, enamusel on tegemata vaid viimistlus, st mõned ääred, on see siis varrukad või kaelaauk vmt. Kui mul konkreetseks ürituseks mingit asja vaja on, siis saavad need asjad kohe tehtud, muidu aga kipuvad venima jääma. Aga kuigi mõni asi on vist juba vähemalt 3 aastat lõpetamist ootanud, on kõik asjad ikkagi lahedad. Seega, tasub ära lõpetada :) Tulemas on ka kodune nädalavahetus, ehk saavad need asjad valmiski. Kui ise rahule jään, siis äkki näitan teile ka...
Välja lõikamist ootavad (ehk mõtetes on veel) 2 pusa - üks sportlikum fliisist, teine kampsunilaadne ja pluus. Nende kangad on olemas ja lõikedki välja valitud. Ja Kirkele tahaks jõulupeoks õmmelda punase pika sametseeliku valge puuvillase alusseelikuga (äkki ka Gretele samasugune?), selleks vaja minna kõigepealt kangad osta :)
PS! Homme selgub, kas saame uue kiisu laupäeval kätte (sel juhul peab mees laupäeval Tallinnasse sõitma) või nädala pärast. Grete kogu aeg räägib, et kiisu kadunud. Nii kahju temast kohe :(

Koduloomad

Sellised käivad meil aegajalt aias, nii paaril korral nädalas :) Nüüd, kui kõikidel viljapuudel on võrgud ümber, on neid päris tore aknast vaadata, eriti meeldib see lastele.

Kurvem lugu on aga meie kiisuga. Umbes nädalajagu või mõned päevad rohkem tagasi küsis ta hommikul õue, nagu harikult. Läks ja jäi, enam tuppa küsima ei tulnud. Nüüd ma pole enam eriti lootusrikas ta naasmise osas, esimesed kolm päeva olin. Alguses mõtlesime, et jäägu siis nii, et kevadel toome maalt uue kassikese, kuid nähes, kui õnnetu Grete kassi kadumisest on, mõtlesime ümber. Nii leidis mees kassiabi.ee-st sobiva kiisukese, kes peale mõneajast kosumist meie koju peaks saabuma. Neljapäeval selgub, kas mees läheb talle järele sel nädalavahetusel või toome ta ära järgmisel nädalavahetusel, kui nagunii Tallinnas oleme. Kassike ise asub Lool. Mis temast sai või temaga juhtus? Kes seda nii täpselt öelda oskaks, kuid arvame, et ta läks rebasele kohta kätte näitama, kuid kaotas selle lahingu.