Nii, Tallinnas käidud - polnud väga viga. Grete küll magas tunnikaupa ja oli seeõttu veitsa rahutum, kui harilikult, kuid ei midagi hullu.
Laupäevaks olid suured plaanid tehtud. Kuna Tõnis läks sõbra poissmeestepeole, pidi ema mulle esmalt seltsiks tulema. Sellest aga sai tihe linnapäev, seejärel sõit Torma ja pühapäeval siis koju tagasi.
Laupäeval sain isegi kauaoodatud juuksuris ära käia. Mõistagi ei maganud ja söönud Grete nagu harilikult, kuid kuna ema sai lastega õues juuksuri lähedal olla, siis sai ta vahepeal minu juures käia, kui vaja :)
Torma-sõit tuli sellest, et isa sattus pimesoolelõhkemisega nädal varem haiglasse, aga kurgid olid vaja istutada. Venna pere tuli ka pühapäeval sinna, nii said lapsed mängida ja täiskasvanud tööd teha. Pildilt paistab, kui suur see kasvuhoone on.
Pühapäeval sain kenasti koju. Tõnis oli üritanud painutatud kardinapuud üles panna ja jõudis järeldusele, et see ei sobi. Täna siis võtsin puu (õigemini metallsiini) kaasa ja läksin sellega koos kardinategijaga puutegija (painutaja) juurde. Tegelikult kõik on õige ja klapib. Lihtsalt, kui pole asjaga varem kokku puutunud, ei tea ju, kas ja kui palju tohib seda metalli painutada, et teda seina külge kinni saada. Väga sõbralikult ja vastutulelikult kuulati mind ära, kruviti kinnitused külge ja näidati, et läheb ilusti paika. Nüüd siis jään ootama, millal ikkagi need kardinad üles saavad :)
Ja täna käisime Gretega Kuremaa järve peal (sauna)praamiga lõbutsemas. Hästi tore üritus oli. Aitäh korraldajatele!
Aga kurkidega on mul siiski pahasti. Eelmisel teisipäeval said nad istutatud, vahetult enne sadusid, olin jube rahul. Nüüd näevad nad välja väga imelikud, nagu oleks külma äravõetud, aga nagu poleks ka. Külma minu meelest olnud ei ole. Ema arvas, et ju neile ei meeldinud nii suur temperatuuride vahe, sest tuulekojas on mul päiksepaistelitel päevadel 35 ja rohkem kraadi, sams öösel ju langeb enamvähem välitemperatuurile. Kui nad ikka elumärki ei näita lähema aja jooksul, eks siis ostan turult uued taimed.