26 April 2011

Puugid

Esimesed puhkusepäevad on tegusad olnud. Esmaspäeval said maha külvatud redis, till, salat ja korrastatud aiamaaäärne lillepeenar. Ka panin maha gladioolid, 32 tükki ning 8 tk kasvavad tuulekojas topsides - need olid vähe kiduramat sibulad, seetõttu panin nad varem kasvama, nüüd on kenasti sirgumas.
Teisipäeval läks suurem mahv vaarikapeenra korrastamisele - umbrohu väljakaevamisele ning kompostmulla lisamisele. Päraslõunal sai valmis ka hernepeenar. Olin seemneid ostes jälle valearvestuse teinud. Olin ostnud 2 pakki, kuid vähemalt samapalju on veel tarvis, aga pole hullu, see asi on lihtne korda ajada. Kolmapäevane "plaan" näeb ette porgandipeenra ja ilmselt ka peedi- ja kaalipeenra.

Uskumatult tore on vaikselt vao vahel toimetada. Päike särab nii, et selja suutsin eile pisut ära põletada, kaevamiste vahepeal kiigutad lapsi, õpetad neile rattasõitu või mängid nendega palli. Õnnis on teadmine, et ei pea kuskile minema ja saab lihtsalt rahulikult kodus toimetada. Oled päevas 5-7 tundi õues.

Aga oma suureks üllatuseks leidsin esmaspäeval Kirke kaela peal puugi kõndimas. Meil saab ju kohe-kohe 3 aastat siin elatud ja pole ühtegi puuki kellelgil olnud (v.a. kass) ja nüüd liskas päeval Kirkelt leitud puugile, leidis mees õhtul ka Gretelt juustest puugi. Nüüd olen neid paar korda päevas üle vaadanud. Kassilt on mitu täissöönud puuki elutoa põrandale kukkunud. Need on tõeliselt jäledad. Kass ei lase hästi omalt puuke ära võtta ka, nii juhtubki, et nad lõpuks maha kukuvad. Kuidas sellest puugipallist väikesed puugid tulevad? Kas see võib ka toas juhtuda, kui puuk mingil põhjusel diivani alla veereb ja keegi teda ei näe? 

1 comment:

Kaire said...

Su isa lugu oli tõeliselt kurb, lugesin juba siis su blogi. Kaastunne!