Täna saime haiguslehe kenasti lõpetatud. Eelmise nädala vapruse jätkuks andis Kirke täna kenasti ka veenist vere. Kenasti tähendab seda, et istus mul süles ja oli küll hirmul ja nuuksus pisut, aga ei keeldunud, ei kisanud, ei rabelenud. Pärast autos küsis, et onju, emme, kui sina olid väike, siis sina ka nutsid, kui sul verd võeti :P
Järgmisel esmaspäeval saime kõhuõõne ultraheli aja. Õnneks pool 10, et peaks saama Grete aeda viia, Tõnise tööle ja siis ilusti veel kohale ka jõudma. Lasteaiaga peab kokku leppima, et saan ta 10-10.30 aeda viia, sest kus ta mul seal töö juures ikka kogu päeva muidu on.
Täna käisime lastega ka üle nädala õues. Köhaga ei tahtnud õue minna, sest väga tuulised ja külmad ilmad olid. Täna aga oli väga mõnus. Päike paistis ja täitsa kevadine oli. Selle märgiks võtsin oksakäärid kaasa ja lõikasin vaarikad ära (st vanad vaarikavarred välja ja selle aasta okstel kidurad ladvad maha). Kuskilt jällegi lugesin, et kahjustatud ja kidurad oksad võiks välja lõigata, et pole mõtet taime kurnada - loogiline, ainult, et ise ei tule selle peale :D
Ja veel külvasime lastega kasvuhoonesse poolemeetrise jupi salatit ja teise poolemeetrise jupi redist. Ja mina vaatasin roosid üle ja lõikasin ära külmavõetud varred. Hooliamta sellest, et sügisel roosid katmata jäid ja isegi mullahunnikuid ei saanud varte ümber, on kõik 5 roosi talve kenasti üle elanud. Kui meil nüüd peaks lähinädalail kanaliehituseks minema, olen sunnitud roosid üles kaevama (sest kanali kraav läheb täpselt läbi mu roosipeenra). Mõtlen, et kui "istutan" nad ämbritesse, siis peaks saama mõne nädala möödudes nad kenasti maha tagasi istutada. Eks nad põdema jäävad, aga jäävad ehk vähemalt ellu.
Tulbid tulevad ka vaikselt üles - ootan põnevusega nende õisi. Mügri oli aias küll kõvasti tööd teinud, jääb vaid loota, et ta sai maapirnidest (mida täna söömiseks üles kaevasin ja pooled mugulaist olid ära näritud) piisavalt kõhutäidet, et tulbisibulad temast puutumata oleksid jäänud.
No comments:
Post a Comment