Nüüd kukub välja küll kui halamine, aga no las siis kukub...
Grete sai napilt reedeks terveks, kui laupäeva öösel vastu pühapäeva ärkas Kirke kell 4 38-kraadise palavikuga. Hommikuks oli küll 37,7 peale langenud, aga õhtuks ikkagi üle 39. Tegime talle ka märga lina. Tema seal sees küll nii rahulikult lebada ei tahtnud kui Grete :P Ju siis polnud palavik veel piisavalt ära kurnanud :) Kuna Tõnise soov oli ka palavikusiirupit anda, siis sai ka seda ja pühapäeva õhtu oli olemine täitsa reibas, palavikku ca 37,5 (2 kraadi tuli alla lina ja veerandi temavanusele mõeldud koguse siirupiga). Ööl vastu esmaspäeva ca 4 paiku oli palavik jälle üle 38. Peale ärkamist aga palavikku polnud. Magas poole üheteistkümneni!!!
Muidu poleks ju vahet, üks haigus ette või taha, lapsed ikka on haiged, aga homme on Kirkel lasteaias jõulupidu. See oleks ju tema esimene. Nii kurb kui nüüd ei saagi minna. Olen enda jaoks otsustanud, et kui ta tuju on normaalne, siis olen valmis ta sinna viima ka väikse palavikuga, ainult peole. Kui aga tuju on nigel ja palavik 38, siis muidugi jääme koju. Järgnevad 2 nädalat on ta nagunii kodus, kuna lapsi on lasteaias nii vähe, et rühmad pannakse kokku, siis ei taha ma teda viia, kui on võõras kasvatja ja võõrad lapsed. Pigem siis jälle uuel aastal, kui kõik endine.
Grete aga liigub jõudsalt kõndimahakkamise poole. Eile seisis igal pool ja pidevalt ilma kuskilt kinni hoidmata. Tasakaal on tal päris hea, proovis sammu ka teha, aga siis tuli hirm peale ja lasi end istuma. Ise on nii õnnelik, kui seisab ja kätega vehkida saab :)
No comments:
Post a Comment