Kaks kolmandikku valmis koos Karmeniga |
Kõik valmis |
Poja tegi rekordune ja mina olin lõpuks istutamisest-kaevamisest-istutamisest peaaegu haige :) Nimelt oli mul kaks kolmandikku tomati poolest varem kaevatud ja alguses mõtlesin, et kui niipaljugi istutatud saan, olen ülirahul. Aga süües kasvab isu (kui su tööaeg on limiteeritud tite uneajaga) ja kui kaevatud maa sai taimedega ühele poole, hakkasin ruttu kaevama. Sai seegi tehtud ja oh imet, poja ikka veel magas. Kärmelt edasi istutama! Kui olin eelviimase taime juures, kuulsin kasvuhoonesse, et terrassil keegi jutustab vankris. Kuna ta jutustas, mitte ei kisanud, võtsin nõuks ikkagi viimane tomat ka ära istutada. Ja saigi tehtud! Ainult asjad jäid kasvuhoonesse laiali, sest kui neid hakkasin kokku korjama, tegi poja veits kõvemat häält, et kas siit vankrist nüüd välja ka saab peale neljatunnist und. Igatahes olin ma talle ja ka Karmenile ülimalt tänulikud, et nad mul nii head lapsed on ja ma sain suure töö tehtud :)
Järgmisel päeval, kui Karmen oli lasteaias ja poja taaskord magas, võtsin ette suvikõrvitsate pikeerimise ja amplite ja terrassipottide istutamise. Poja tegi jälle toreda 4,5-tunnise une, olin kohe päris kurb, et muld enne otsa sai, kui kõik istutatud sai.
Täna hommikul lõpetasin terrassipottidega ja vedasin nad ka ära terrassile. Õisi kahjuks liiga palju veel pole, aga küll nad tulevad. Lihtsam oleks ehituspoest õitsvad taimed tuua, aga ma ikka tahan lolli järjekindlusega ise kasvatada :) Usun, et kui taaskord tööpõldu kündma hakkan, siis lähen seda teed, et vähemalt lilletaimed ostan. Tomatitaimede osas ma selles siiski kindel pole, neid ikka tahaks oma valitud sorte ja neid alati ei pruugi kaubandusest leida. Muidugi on meil siin külas ka mitemid taimekasvatajaid ja arvan, et saaksi kokkuleppele, et palun kasvatage seda ja toda sorti ka :D Eks aeg näitab, mis siis saab, kui asjad nii kaugel. Praeguse seisuga enne poja kolmandat sünnipäeva ma tööle ei naase.
No comments:
Post a Comment