Pojanupp

Ei läinud kahte nädalatki, et käputamine selgeks saada. Oma seitsmenda kuu sünnipäeval oli ta küll palju käpuliasendis, aga käputada veel ei osanud. Nüüd läbib juba pikemaid vahemaid ka käpuli, aga kui kiire on, siis paneb ikka roomates.
Aga hambakasvatamisega pole kiiret kuskile. Ja 3-4-kuuselt kella 22st kuni 3-4-5-ni magavast beebist on saanud meie tavapärane titt, kes magab esimesed 2-3 tundi kenasti rahulikult oma voodis ja peale seda käib üks nihverdamine ja oh seda kisa, kui tissi asemel lutt suhu topitakse :)

Aga üks suur muutus veel - nimelt ei soostunud ta septembrist kuni 7. kuu sünnipäevani ehk et siis jaanuarini õues vankris magama. Lihtsalt hakkas röökima ja oligi kõik. Tubased uned kestsid 45 minutit, vahel harva rohkem (seda juhtus peamiselt turvahällis, kui oli autos magama jäänud ja hälliga tuppa vedasin). Mingi aeg mõni kuu tagasi katsetasin ka vankrit, siis lõppes katsetus taas kisaga. Aga 16. jaanuar oli see ajalooline päev, kui peale järjekordset katsetust asi õnnestus (ilma kisata) ja vankris kestavad hommikuuned nüüd ikka 1,5-3 tundi - milline õndsus :D Ema visadus viib sihile! Eks oleks varemgi ehk viinud, kui ma oma laste nutule nii hellik poleks, aga ma olen ja siis ma loobun pigem oma mugavusest, et lapsed hädakisa tegema ei peaks (sama on ju laste öösel tissi otsas rippumisega).

Jäätee

Ja vahel on meie tee selline nagu pildilt paistab :) 20. jaanuar 2017.