Nö töövestlus eelmisel nädalal läks vist hästi. Praegu jäi jutt nii, et märtsist alustan tööd poole kohaga ja septembris täiskohaga. Kuna suur osa tööst (suhtlemisest) hakkab olema inglise keeles, panin end kirja ka inglise keele kursusele, mis algab veebruari keskel. Tegu rääkimise kursusega ja mulle ilmselgelt liiga raske, aga ehk see motiveerib :P Sügiseks pean olema võimeline vabalt suhtlema.
Äiaga oli räägitud, et kui tööl olen, vaatab ta Grete järele. Õnneks võin tööd ka kodus teha ja oma suurimaks üllatuseks võin uue kuu alguses Grete ka lasteaeda viia. Mõtlesin, et räägin lasteaia juhatajaga, et kuidas sõimerühmas hetkel olukord on, olles kindel, et kohti pole. Juhataja aga ütles eile, et jah, meil on hetkel üks vaba koht. Ja kui ta veel rääkis, et sügisesse planeeritud uus rühma jääb rahapuudusel avamata (ei ole võimalik ruume ümber ehitada), siis võtsin koha kohe vastu, sest mine tea, äkki muidu öeldakse sügisel, et sorry, aga teile kohta ei jätku. Kuigi vanuse järgi arvan, et me siiski oleks ka sügisel koha saanud, kõige nooremad pidavat esmalt ukse taha jääma.
Eile õhtul oli mul muidugi järjekordselt hirm naha vahel. Olgugi, et üks laps juba lasteaias käib ja sel aastal läheb tal seal väga hästi, ta tahab hommikuti minna ja seal olla ja ka seal magamine pole vastumeelne, siis liigagi hästi on meeles esimese sügise 2. nädal, kus tuli nuttev laps endast maha jätta. Ema muidugi jälle lohutas mind, et sel korral ei pruugi ju üldse nii minna ;) Plaan on nüüd sedasi, et suveni käib Grete pool päeva (Kirke ikka pikka päeva), siis pikk suvepuhkus ja sügisest siis mõlemad pikka päeva. Ja see 3 tundi, mis maja hommikul vaikne on (kui on :P), saan end kõigepealt inglise keelele pühendada ja alates märtsist tööd teha. Ausalt öeldes tundub see hetkel kõik liiga ideaalne, et reaalne olla :D
No comments:
Post a Comment