... on vaaritamine. Kõigepealt esmaspäeval kuumutasin miski 20 liitrit õunamahla, mille isa pühapäeva õhtul tõi (40 liitrit sai toorelt ka sügavkülma pandud). Teisipäeval ja kolmapäeval said purkidesse ja sügavkülma nädalavahetusel korjatud seened. Seenesaak oli sel korral tunduvalt parem kui eelmisel korral (2 nädalat varem). Homme õhtul sõidab mees lastega taaskord maale. Teisipäeval, kui ta kukeseeni oli sunnitud hakkima, ta küll arvas, et aitab selleks aastaks, aga usun, et see on tal homseks üle läinud ja laupäeval siirdub jälle rõõmsalt metsa. Pealgi, metsaskäimine ongi seenetegemise kõige toredam osa (isegi toredam, kui söömine ;), kõige hullem on puhastamise etapp, aga seda saab ta vältida näiteks sellega, kui korjatud seened oma vanematele või mu vennale, kes ka sinna seenele sõidab, ära annab :) Niiet usun, et lõpuks on kõik rahul, kuigi mingi osa seeni võiks ta ikka koju ka tuua.
Aa, ja ise ma sel korral kaasa ei lähe, kuna pole aega :P Olen koori tegemistega hõivatud :)
No comments:
Post a Comment