Kokkuvõtvalt potipõllundusest 2008

Kunagi ammu lubasin, et teen kokkuvõtte. See on hea alus järgmise aasta plaane teha.
Üritan meenutada...
Mis oli hästi? Lühidalt: aedoad, porgandid, peedid, kaalid, maasikad.
Pikemalt: ubasid oli kolme sorti, 1 oli suvaline marketist ostetud oasort (Läti Dalema vmt), teised kaks Eesti sordiseemne omad. Erilist vahet maitse osas ei olnud, üks Eesti omadest oli jube kõrge, seetõttu tüütu, topi tokke ja vea nööre, seda enam ei tahaks. Ainult see jama, et ma ei tea, milline see kõrge oli. Märkuseks see, et kui maad ja viitsimist jagub, võiks neid poole rohkem maas olla.
Porgandid, peedid ja kaalid tulid hästi üles, kasvasid ilusti (va kaalid, mis olid väga ilusate lehtedega, kuid kaalid jäid väiksemapoolseteks, ehkki olid väga magusad).
Maasikad andsid supersaagi. Juurde jõudsin küll vaid ühe väikse peenra istutada. Selles vallas üritan kevadel tublim olla.

Mis oli kesiselt? Lühidalt: herned, tomatid, vaarikad.
Pikemalt: hernestel polnud muud viga, kui et nad tulid halvasti üles. Maitse poolest olid ok ja väga kõrged ka polnud, kuigi tuge ikka vajasid. Ilmselt oleks mõtekas herned enne mahapanekut ette idandada, siis on kohe näha, milline idu välja ei aja, seda pole mõtet maha panna, jääksid tühjad augud peenras ära. Teine asi veel see, et peaks enne maha külvamist toe kohe ära panema, nt jupi aiavõrku. Ämmal on pandud, jube mugav. Samuti võib ühe peenra asemel vabalt kaks olla, samas ei pruugi.
Tomatite kohta tegelt ei tohiks midagi halba öelda, need pole ju mõeldud väljas kasvatamiseks, eriti sellise suvega, nagu viimane oli, kus üks vihma lõppes ja teine algas. Eksperiment välitomatitega ei nõudnud palju vaeva, kuid need mõned tomatid, mis sealt sain, poleks kindlasti väärinud taimede ostmist, kui oleksin seda tegema pidanud. Aga kuna taimed saadeti heast südamest, siis oleks patt olnud need ka võsa alla viia :)
Vaarikatega on see lugu, et ostsime juba 2007. aasta augustis puukoolist taimed ja need on sama väikesed nagu nad olid siis ja otsas oli neil ka vaid mõned üksikud marjad. Seevastu täiesti sorditud taimed, mille isa sel kevadel välja kaevas, nii lühikeseks nüsis, et nad mul auto pagassi ära mahuks ja ema siin maha istutas, need kasvasid kõvasti ja kandsid vaarikaid mis kole. Säh sulle siis puukooli sorditaimi... Jääb vaid loota, et nad mingil ajal ikka kõrgemaks kasvavad ning marju kandma hakkavad.

Mis oli kehvasti? Lühidalt: kurgid, sibulad, suvikõrvitsad.
Pikemalt: kurkidega oli 2 jama. Üks oli minust endast tingitud, st. kasvatasin neid tuulekojas, mis on klaasist ja mis läheb päiksega väga palavaks. Niikaua, kuni nad seal olid, meeldis neile seal väga, kasta tuli ainult palju. Kuid kuna ma nad kõige kuumemal ajal õue tirisin ja maha istutasin (kuna Grete magas keskpäeval), siis ei jäänud neil sellist aklimatiseerumise aega ja ilmselt seetõttu nad siis nägidki mõni päev peale istutamist välja nagu külmavõetud. Kosusid umbes kuu aega ja siis kui öökülmad hakkasid saabuma, siis läksid ilusaks ;). Aga võibolla oligi nii hea, sest nad va sunnikud olid mõrudad. Pole ammu enam kuskilt mõrudaid kurke saanud. Raske arvata, et liigvihmasel suvel neil veepuudus oli, ikka sordi viga vast (mingi avamaakurk Hokus, seda enam ei osta ja olemasolevad seemned viskan minema).
Nii, sibulasõber ma ei ole ja tegelikult paningi sibulad maha vaid eesmärgiga rohelist sibulapealset saada. Aga kuna ma seemnesibulat ei saanud, siis lootsin, et seemnest külvatud sibul ka ikka mingi pealse annab. Nagu võib aimata, siis eksisin. Järgmisel aastal olen targem, hakkan seemneid varem varuma.
Suvikõrvitsad ei suutnud mulle kahepeale mitte ühtegi vilja kasvatada. Lõpuks, kui nad ikka viljuma hakkasid, siis kasvasid viljad max 7-8 cm pikkuseks ja siis hakkasid otsast mädanema. Aasta viga? Loodame.

Loodan, et järgmisel kevadel saan varem maaharimistöödega alustada ning jõuan paremini külvikalendriga sammu pidada. Grete peaks sel ajal ka juba kõndiv inimene olema ja ehk jagab ta minu vaimustust näppupidi mullas olla :)