Hetkeolukord

Tänaseks olen jõudnud selleni, et kiiremad (st varasema külviajaga) asjad on maha pandud, st progandid, peedid, kaalid, salat, redis, till, sibul ja herned on oma koha juba leidnud. Nüüd on aega veidi lilledega tegeleda ja siis kui jõuab, enne veel kui kurkide istutamiseks ja aedubade külvamiseks läheb, äkki ka maasikatega tegeleda. Aga see sõltub juba ilmast ja lastest ja sajast muust asjast.
Täna kaevasin aiamaa äärt, kuhu kavatset tageetesed istutada (mis praegu koos kurkide ja suvikõrvitsatega tuulekojas pottides kasvavad). Ilm oli super ja hoolimata nr 25 faktoriga päiksekreemist on nägu pisut ära põlenud. Aga see on mööduv nähtus, homseks läheb pruuniks ja ongi kõik jälle hästi :). Igaks juhuks panen kirja ka kurgisordi, teab järgmisel aastal kas jälle osta või hoiduda - see on avamaakurk Hokus (kasvuhoonet meil sel aastal veel pole, loodame, et järgmisel juba on) ja potti külvasin nad 15. mai paiku. Kui saavad istutatud, saab ka see aeg kirja.
Külviaegu ma hästi ei mäleta, porgand sai maha kuskil mai esimestel päevadel. Peale seda redis, salat, till, sibul ja hernes. Ning nii 15. mai paiku ka peet ja kaalikas.
Praeguseks on tärganud esimesed mu oma aia (ja ka mu elu esimesed oma) redised ja salat, tükati ka hernes, porgand ja till. Kohe nagu uhke tunne on. Rõõm oma tehtud tööst.
Samas jällegi avastasin, et meie sõbralikud metsloomad, keda aegajalt aias näha on (kitsed ja jänesed), on kolmest vastistutatud kirsist kaks täiesti ära söönud. Üks on veidi viga saanud, ilmselt tuleb see ära vahatada ja siis saab tast veel asja.
Õunapuud sõid nad juba talvel ära (missest, et polnud külmagi ja nälga ei oleks tohtinud neil loomadel küll olla). Nendele tegi äi aprilli lõpus vahakuuri ja lõikas kenasti ära ning nii me nende uusi pungi ootama jäime. Õnneks vist kõik on pookekohast ülevalt poolt mõne punga ajanud ka, ühest ei saa veel sotti. Pean nad kõik varsti millegagi ära piirama, et need loomad uuesti me puudele ligi ei pääseks.