Kui kevadel blogi aktiivsus veidi kasvas (sest on ju järgmisteks aastateks statistilist võrdlust vaja taimede kohta), siis suvel on asi ikka täitsa soiku jäänud. Ajaloolise tõe huvides olgu öeldud, et 2018 suvi oli meil ülimõnus soe, vihma ei sadanud (meid see ei kurvastnud, kuna tiigis oli piisavalt vett, et taimi kasta, aga laiemas plaanis muidugi tekkis metsadesse suur tuleoht ja põllumehed ikaldusid).
Selles mõttes oli meie suvi traditsiooniline, et lapsed olid kodus, käisid laagrites ja oli meie perelaager, millest olen ju ka harilikult ikka kirjutanud, aga ebatavaline oli see, et meie Kirkega käisime 10 päeva Gruusias. Ka sellest oleks pika ja põhjaliku reisikirja võinud teha, aga näed, kõik on tegemata. Gruusias käis Kirke tansturühmaga tantsimas ja mina rühma saatjana kaasas. Võibolla kunagi teen meenutuskokkuvõtte piltide järgi, mis veel meeles on. Eks paistab!
Küll aga on mul värskelt meeles meie Kreeta reis, millest järgmine postitus tulebki :)
No comments:
Post a Comment