On äärmiselt titesõbralik detsember olnud. Pole ju kümmet kraadigi külma olnud. Mulle see iseenesest sobib ka väga hästi oma külmaallergia tõttu. Ükskord, kui oli põhjatuul ja vast nii 5-6 kraadi külma ja oli esmaspäev ja mul oli vaja kooli juures käia, oli päris ebamugav, aga siiski üleelatav. Ja see üks kord, kui lund oli maas paar sentimeetrit (kui täpne olla, siis oli see 10.12), lubasime lapsed õhtul kell 8 peale trennist tulekut õue. Praegu mõtleme, et väga tore, et lubasime, kuigi tuppa tulid nad alles pool 10 (ja seda ka kutsumise peale, mitte omaalgatuslikult), mille tõttu magamaminek viibis ja kõik muu säärane, kuid see on ainuke kord, mil nad sel aastal kelgutada said. Oh seda esimese kelgutamise rõõmu!

Pühade ettevalmistustega olen enamvähem mäel. Paar asja on veel varuda. Hea ongi, et tegelesin sellega eelmise nädala esimeses pooles, sest neljapäeval tuli Kirkel silmapõletik, mistõttu ta veel täna ja hommegi kodus on ja ma ei saa kuskile.

Tõestust on leidnud asjaolu, et Karmenile (õigemini tema kõhule) ei sobi, kui emme kahe suupoolega piparkooke sisse kühveldab. Ühelegi teisele toidule (sh hapukapsastele) kõhuvaevusi järgnenud pole, ent need hommikud, mil eelmisel õhtul on ports uusi piparkooke tehtud, on lapseke vaevas. Enam nii ei tee!

Sel nädalal leiavad aset lasteaia jõulupidu, trenni- ja muusikakooli jõulukontserdid ning reedel aabitsa- ja jõulupidu. Pühapäeval on valla laste jõulupuu, kuna oleme kodus, läheme vast sinna ka, tuleb teater ja jõuluvana. Uuel nädalal toimub "vahmiili" jõulupidu meie juures, täpselt Karmeni neljanda kuu ja venna 37ndal sünnipäeval :) Nagu üks vendadest tabavalt ütles, kui menüüd arutasime, et üllataval kombel meie menüü täieneb iga aastaga, aga ära ei kipu midagi kaduma :) Sel aastal on esmakordselt menüüs merikapsasalat ja haugifileerullid suitsupeekoniga. Juba ootan! Muidugi ei puudu ka kartulisalat, verivorstid ja hapukapsas ning muu traditsiooniline.