Juba traditsiooniks kujunenud matkalaager, 22.-26.07

Seekord viis matkatee meid Hiiumaale, täpsemalt Mägipe telkimiskohta. Kuna sihtkoht oli võrreldes mandril asuvate telkimisplatsidega kaugemal, otsustasime telkimist ühe öö võrra pikendada. Kui eelnevatel aastatel kestis meil perede telkimine 3 ööd ja 4 päeva, siis sel aastal (mis oli üksiti ka esimene juubel, siiski viies kord juba) oli matka kestuseks 4 ööd ja 5 päeva. Eks esimene ja viimane päev sellisteks sõitmise päevadeks kujunesid, aga kõik said hakkama. Tartu kandi pered sõitsid eelmisel päeval ära Tallinna lähistele, kust oli järgmisel hommikul Haapsallu (kus oli esimene kogunemine) vaid kui kiviga visata. Haapsalus vaatasime rongid koos muuseumiga üle ja põrutasime edasi praamile. Enamus lapsi ei olnud varem sedasorti laevaga sõitnud ja neile meeldis väga. Peale praami veel vähem kui tund sõitu ja saigi laagrit püsti panema hakata.















Telkimiskoht ise oli kui unelm. Muidu tavapärane RMK puhkekoht, kus lõkkeplatsid rivis mere/ järve ääres, kuid seal oli üks lõkkekoht teistes ca 100 meetrit eemal ja see oli meie saabudes just vaba. Merest kõige rohkem 30 meetrit eemal. Õhtul magama minnes tekkis aegajalt tunne, et oleks volüümi nuppu tarvis, et kohin vaiksemaks keerata. Oleks ilm soojem olnud, saanuks lapsed päev läbi mere ääres olla, sest see paistis laagriplatisle kenasti ära. Samas ei saa öelda, et kehv ilm oleks puhkajaid peletanud. Pidevalt oli telkimisala rahvast täis, meie õnn, et saime eraldatud laagriplatsi.

Laagri ülespanek

Rebasemäe vaatetorn

Pühapäev, 22.07, oli ilm kena. Kui ma kell kolm öösel telki pugesin, ei andnud veel miski märku, et kell seitse hommikul hakkab sadama ja nii pea kogu päeva. Hommikul kella 9 paiku ikka väike vihmavahe oli, et kohv ja puder ära keeta ja hommikueine võtta. Kuna vihma nagunii sadas, tundus laagriplatsil eriti mõttetu passida ja läksime lähedal asuvale matkarajale (Rebastemäe matkarada). Ma polnud kunagi varem sellele mõelnud, et Hiiumaal ka mägist pinda on, aga nii seal matkarajal selgus. Rada oli jõukohane ka kõige pisematele (küll ema-isa süles-kukil). 

Õhtupoolikul, kui sadu lakkas, tundus kõige parema plaanina autos küte 30 kraadi peale keerata ja märjad riided kuivama riputada (sest ei võinud ju kindel olla, et järgmine päev samasugune ei tule). Mitmed tegid telgis tagasi ka lühikeseks jäänud ööund. Uljamad käisid lsel päeval äbi vihma ka ujumas!

Kõpu tuletorn

Ristna tuletorn

Õnneks oli järgmine päev juba märksa parem. Vihma enam ei sadanud, kahjuks ei olnud ka eriti sooja, kuid arvestades praegust suve, olid kõik kõvasti riideid kaasa varunud. Selle päeva, st teisipäeva, "atraktsioon" oli tuletornid. Käisime Kõpus ja Ristnal. Kõpus olin ma varem käinud, Ristnal mitte. Viimane oli merele lähemal ja tornist avanes palju avaram vaade. Lapsed (v.a. alla aastane Ruuben) ronisid vapralt mõlemas tuletornis vaateplatvormile. Endalgi andis neid astmeid võtta! Tagasiteel laagriplatsi tegime peatuse Kalana sadamas. Sinna läks pool seltskonnast ka järgmisel päeval suveetendust "Väike Tjorven" vaatama. Sadam oli väga ilus, kohvi(k) mõnus, tuul sadamale kohane.

Kalana sadam

Kolmapäev oli etenduse päev. Etendus oli välja müüdud, kuigi elavas järjekorras sai ka lisapileteid omandada. Lapsed jäid rahule ja endal oli ka muhe. Etenduse ajal käisid perede meespooled Ristna patareis ja need, kes ei olnud ei teatris ega patareis, valvasid laagrit. Alati pidi keegi ka laagrisse jääma, kuid erinevatel põhjustel oli alati keegi, kes sinna vabatahtlikult ka jäi. Varasematel aastatel ei ole me laagrist nö väljasõite teinud, see oli esimene kord ja seda seetõttu, et lapsed on piisavalt suureks kasvanud, et kui juba nii kaugele sõita, võiks veidi ka ringi vaadata. Eriti soosis seda muidugi kehv ilm. Vastasel korral oleks nad rohkem saanud vees möllata ja poleks nii oluline olnud laagrist ära käia.

Nagu järgnevatelt piltidelt näha, mängisime ka lugematu hulga Scrabble Eesti mänge (hoolimata ilmast), tegime süüa ja sõime, tšillisime ja grillisime.

Kõht läks tühjaks :)

Ikka see kuivatatud kala, lemmik

Suvi Eesti moodi

Kivil istus väike konn :)

Järgmiseks aastaks tuli samuti palju häid mõtteid. Mitmetele jäid "koduülesandeks" maad uurida. Valikus on Soome (kuskile järve äärde mökki) ja Ruhnu, kui saab maja üürida. Ahvenamaa mõtet pole ka maha maetud. Kõik järjekorras!