Aeg läheb. Vihma sajab. Seega jääb suve saagiks see ainumas väike maasikapeenar (mis pildilt ei paista, sest ta on ju nii väike :P) ja lootus, et septembris tuleb vähe kuivemaid ilmasid, et kevadeks maa ette valmistada ja kevadel uusi taimi juurde istutada (ohh, kus sai lause!). Tageetesed olid muidu ka ilusad, nüüd viimaste päevade laussajus vähe rääbakaks muutunud.

Kirke on praegu ooteseisundis - ta ootab kahte aeda: homme läheme (kui ilm vähegi kannatab) Tallinnasse loomaaeda ja esmaspäeval lasteaeda. Teoorias on Kirke lasteaia koha pealt hirmus tugev. Lasteaiapedagoogist vanaema rääkis talle, mida toredat kõike lasteaias tehakse. Ootus on suur. Eile kodus nad isegi "harjutasid" lasteaias magamist. Nimelt avanes mul võimalus juuksurisse saada - ema oli lastega kodus. Ema luges Kirkele raamatut, mis Kirkele hirmsasti meeldib, üldsegi mitte eesmärgiga teda magama saada. Ja ütles talle siis, et mängime sellist mängu, et sa oled nüüd lasteaias ja lähed seal tuttu. Selle peale tõmbas Kirke teki ninani ja jäi magama. Mul see küll nii ei õnnestu ;)

NB! Varsti kirjutan ka selle aasta aiapidamise õnnestumisest ja ebaõnnestumistest.