Suurprojekt

...on alanud, st, et köögimööbli tellimine on jälle avatuks kuulutatud.

Õigupoolest juhtus see ca 2 nädalat tagasi, kui võtsime end kokku ja köögimööblifirmasse vedasime, et laseme uue pakkumise teha. Kolm aastat tagasi võtsime pakkumise Arensist, nüüd suundusime Expert Köökidesse, kus selgus, et nad on Arensi edasimüüjad :P See meid ei seganud, sattusime hoopis väga meeldiva tütarlapse juurde, kes mõtles kaasa, julges oma arvamust avaldada (ala miks teil nii palju kappe kööki vaja on? külmiku asukoht mulle ei meeldi). Külmiku osas andsin talle vabad käed, et kui suudad talle parema koha välja mõelda nii, et ta elutuppa kätte ei paista, siis palun väga. Meil läks tookord salongis 2 tundi. Olime ju välja mõelnud, et tahame täispuidust mööblit, vaadates aga seal neid täispuidu uste profiile, ei tundunud need "meie omad". Valisime lõpuks väljas olnud näidise järgi spoonitud uksed, mida saab peitsida paljudesse erinevatesse toonidesse. Praegu jäime selle juurde, et tulevad tumepruunid kapi uksed ja naturaalne liimpuit-tamm tööpind. Ma täitsa usun, et olen mõne aja pärast ahastuses selle hooldamise tõttu. Aga sellega tegeleme siis, kui see aeg kätte jõuab :D

Uste lingid ja kõik sai valitud, kuid nädala pärast joonistele järele minnes selgus, et meie valitud lingid hästi ei sobi, kuna seal ei olnud kõikides mõõtudes linke ja kuna ühed sahtlid on vaid 30 cm laiad, siis neile oleks meie valitud lingid koledad jäänud. Lõpuks me ei leidnudki päris sobivaid ukselinke, mõtlesime Marivarisse vaatama minna (milleni me pole veel jõudnud).

Eile, kui mul ema lastega meie juures oli (Kirke endiselt köhib ja seetõttu on nad kodused), kasutasime võimalust minna tapeete ja plaate vaatama. Tapeediga juhtus sama lugu, mis kunagi elutoa kardina kangaga, et kui me oleme miskit suure vaevaga välja valinud, siis selgub, et seda enam ei toodeta :P Ca 2 aastat tagasi ju tellisime elutoa tapeedi ja samast sarjast pidi tulema ka mustrita tapeet köögi sellele seinale, mis elutuppa paistab ja kuhu ülemisi kappe ei tule. Nüüd aga selgus, et see sari tootmisest maas ja olime sunnitud uue valima. Kõigepealt üritasime TapeediStuudios, no ei tekkinud äratundmisrõõmu, siis käisime selle kõraval asuvas plaadipoes, millest pajatan veidi hiljem, lõpuks K-Rautas ja Decoras. Decora kõige viimasest kataloogist tundus üks sobivat. Ega vist ei tohi teist korda vaatama minna, äkki siis enam ei meeldi ja kust siis jälle uut leida :D

Mis aga puutub plaadipoodi, siis sinna läksime seetõttu, et köögi kappide vahele on ju plaate ka vaja. Pole kindel, et need kohe koos mööbliga osta saame (raha pärast), aga jällegi, hinnates oma võimalusi kahekesi poodi minna ja midagi rahulikult vaadata, kasutasime võimalust. Rääkisin poepoisile oma mõttest, et kui paneks suured plaadid, nt mõõdus 30*60, püstipidi, siis jäävad vaid pikkipidi vuugid, sest kappide standardvahe on 60 cm. Ta ei vaadanudki mind kui tulnukat :D Ühed plaadid, mis mõlemale tohutult meeldisid, ei mahu kohe kuidagi eelarvesse (sest iga 30*60 plaat maksis 1800 krooni) - arusaadav, tegu oli käsitööplaatidega, millel pits oli kahe klaasi vahele pandud, aga usun, et kööki oleks need veidi liig olnud ka. Minu idee seoses plaatidega oli see, et nad peavad kööki värvi tooma ja kui on suured plaadid, siis on üksikud suured motiivid. Ühed plaadid enamvähem vastasid neile kriteeriumitele - sellised kevadiste lehtede helerohelised, ühevärvilised ja siis kribu-krabumustriga ja võimalus kasutada helerohelisest klaasist vahetükke. Juba varem olin mõelnud, et kuna kapid saavad olema naturaalsetes toonides (nagu paljud muud asjad meie elamises - pruun-beež), siis plaatide ja kardinatega tuleks sisse tuua roheline, punane või äärmisel juhul kollane. Eks näis, ilmselt plaate läheme veel mujalegi vaatama.

Pidustused möödas

Kirke sai 5. Täitsa asjalik piiga juba - tundlik, ent siiras, võõrastes paikades pelglik. Üle kõige armastab laulda, tantsida, joonistada.

Laupäeval käisid tal sünnipäeval sugulased ja pühapäeval esimest korda lasteaiakaaslased. Natuke palju vist sai (emotsioone, kuigi need kõik olid positiivsed), sest täna öösel kiskus larüngiidilaadse köha üles. Õnneks lausa atakki ei tulnud, aga igaks juhuks jäin nendega koju, et pisut kosuda ja emotsioone maha laadida.

Loodame, et neljapäeval saavad taas lasteaeda, sealsega peaks siis ta sünnipäeva-maraton lõppema, kui oma sünnipäevalaulu ka lasteaias kätte saab.

Laupäeval, kui oli perega sünnipäev, ei jõudnud ta ära oodata, millal talle sünni-päevalaulu lauldakse, kusjuures me pole varem ühelegi lapsele "Õnne soovime sul" laulnud. Enne tordi lahtilõikamist siis laulsime ja onud tõstsid ta õhku.

Pühapäeval oli mul ema abis kogu seda kampa haldamas (tegelikult oli ta kogu nädalavahetuse mul abis:). Paar nädalat enne, kui oli aeg kutseid teha, küsisin mitmel päeval ta käest, keda ta soovib oma sünnipäevale kutsuda, iga päev käisid läbi samad nimed ja minu üllatuseks tahtis ta kutsuda (vaid!) 6 last - 5 tüdrukut ja 1 poisi. Ma olin vaimu valmis pannud, et üle 10 hästi ei tahaks. Ma veel pakkusin, et kas seda ei taha või toda ei taha, aga ta jäi endale kindlaks. Üks laps oli selline, keda ma polnud kordagi näinud, kes sel aastal kõrvalrühmast nende rühma tõsteti. See oli positiivne üllatus, et ta kellegi võõra nii ruttu omaks oli võtnud. Lapsed olid tublid ja 3 tundi möödus kiirelt. Veidike suunasime ka nende tegevusi, aga üldiselt kulus aeg neil oma mängude peale.

Kokkuvõttes - kuigi ma olin pühapäeva õhtuks kaunis kutu, olin õnnelik, sest laps oli kogu nädalavahetuse olnud nii siiralt ja vahetult rõõmus, et see lihtsalt ei saa külmaks jätta.

Tehtud asjadest

Nii, trepp on valmis, tegelt juba vist 2 nädalat. Ja juba hakkab tekkima valgele kivile käimise trajektoor :D

Juurikad ja lillemugulad on mul ka üles võetud. Saagiks 3 ämbritäit mõnusalt suuri porgandeid, 6 kaalikat ja poolteist ämbrit punapeete. Kaalikad on juba ka "ladustatud" - loomulikult sügavkülma. Ühepajatoidupakikesi sai 6, need sisaldavad paar peotäit kaalikatükke ja paar peotäit porgandiviile. Ülejäänud porgandid ootavad ka koorimist ja supiporgandiks lõikumist, et samuti sügavkülma rännata. Talvel on hea mugav võtta küll, kuigi praegu on igavene tüütus :P

Gretet tabas esmaspäeva pärastlõunal lasteaias kummaline kõhulahtisus, seetõttu olen nüüd 2 päeva nendega kodus olnud. Homme lähevad lasteaeda, sest kui see oli viirus, siis põdes Grete selle ülikergelt läbi. Või oli midagi muud... Ise ka imestan, kuidas lastega kodus olles mul nendega nii palju kannatust oli... üldse ei olnud vaja pidevalt kellegi peale häält tõsta. Kas nad on nüüd suuremad ja teevad seetõttu rohkem pahandust või olen mina igasuguse kannatuse kaotanud, võta nüüd siis kinni! Ah, tegelt täna oli juba päris tore, saime riidudeta hakkama :)

Seened tehtud

Möödunud nädalavahetusel käisime maal seenel. Seeneuputus oli läbi saanud, aga ei saa öelda, et ma nüüd seentest ilma oleksin jäänud (mees jäi ootamatult haigeks, seega mitmuses ei saa rääkida). Läksin korjama kahte kilo riisikaid, et teha seeneletšot, selline mõnus salat seentest, tomatist ja sibulast, mis sobib nii pitsale, kastmesse kui vormirooga. Kui viimaks kõik oma (ja ka venna korjatud) riisikad kupatatud said, oli neid kokku 4,8 kilo :P

Nagu tänaseks selgunud on, oligi viimane aeg seenele minna, sest nüüdseks on öökülmad saabunud ja seentega ühel pool. Jäänud on veel aiamaa ja kasvuhoone koristamine, gladioolide-daaliate-peetide-porgandite ülesvõtmine, tulpide mahapanemine ja võibki talve (tubase) perioodi alanuks kuulutada.

See nädalavahetus tuleb küll kodune, kuid väga tegus. Laupäeva pärastlõunaks on Kirke rühmakaaslase sünnipäevale kutsutud Tartusse mängutuppa (ja meie Gretega läheme sel ajal shoppama ;) ja pühapäeva lõunal lähen nendega esimest korda nö suurde teatrisse (lasteaia saalis käivad neil muidu ka aegajalt lasteteatrid). Suhteliselt hilja, arvestades, et Kirke on peagi juba 5, aga parem hilja kui üldse mitte :P Ilmselt poleks ma nüüdki veel läinud, kui otse kutsutud poleks... Näis siis, kuidas neile meeldib ja kuis nad end üleval peavad. Pärast teatrit kutsus veel ema külla pannkooke murakamoosiga sööma :D