Möödunud nädalavahetusel toimus meie pere selle suve oodatuim sündmus - meie sõprade pulm. Kolm päeva! Pidu oli ilus, armas, uhke ja tore. Nägime oma elu vägevaimat ilutulestikku - kestis see ca 6 minutit, taustaks oli Europe laul "The Final Countdown" ja see kõik oli sünkroonis, toimus Pühajärve kaldal. Isegi video pealt vaadatuna on see ilus, aga kohal olles oli see ikka väga võimas. Tõnis teadis rääkida, et isegi ööklubidel pole sellise võimsusega kõlareid, mis seal järve kaldale olid seks puhuks üles seatud... igaljuhul kõik toimis - muusika, valgus, efektid ja külaliste emotsioonid :)
Pühapäeva päeval koju naasnuna ei oodanud mind teps mitte ülestehtud voodi, vaid maasikapeenrad, mis mulle järjekordse saagi olid valmitanud, millest kolmandiku ma jälle külma toppisin ja ülejäänust värsket toormoosi tegin, mille peale abikaasa pannkooke küpsetama hakkas. Heal juhul mõni karp mahub veel külma, siis pean hädaga keedumoosi tegema hakkama (mis mul plaanis polnud)- tõttöelda nii palju maasikaid ma küll ei lootnud saada ;)
Täna olin eriti tubli, panin hernestele ja aedubadele tokid nööridega, muidu vaesekesed roomasid mööda maad. Ma ei teadnudki, et üks sort aedubasid mul nii kõrgeks kasvavad, paki peal olid kõik keskmise kõrgusega märgitud. Aga jah, ühed ajasid peale mõningaid lehti pika ridva välja ja kuna millesti kinni võtta polnud, siis keerdusid üksteise ümber, nii ma seal täna harutasin nagu köit lahti, kus 3-5 taime olid oma ladvad kokku keeranud. Ja kui ma juba aias olin, siis rohisin kärmelt ka suurema ümbrohu ära. Maa on jube mõnusalt pehme sellest pidevast sajust, aga tõttöelda on mul sest sajust juba siiber. Nüüd, kui võiks ilus olla, siis tema sajab ja kui mul vaja jälle maad kaevama hakata (kui maasikad saagiga lõpetavad, on vaja noored taimed ära istutada), siis kindlasti läheb kuivaks. Aga kes on öelnud, et aiapidaja elu peab kerge olema :) Ja üleüldse, kes mul käsib kaevata, kui ei taha?
No comments:
Post a Comment