Kõlab küll klišeena, kuid õhtud on lühikesed ja aeg kaob käest. Nädala sees ei jõuagi muud, kui töölt ruttu lasteaeda, teisipäeval ja neljapäeval lastega trenni, teistel õhtutel veidi toimetamist või ise väike trenn ja ongi laste magamaminemise aeg ja ega endalgi enam jaksu järel pole.

Eelmine nädalavahetus möödus isadepäeva tähe all. Reede õhtul oli Kirkel lasteaias isadepäeva pidu, kuhu olid oodatud vaid lapsed ja isad/ vennad/ vanaisad/ onud, emad ja õed seekord mitte :) Pidu olevat vahva olnud. Laupäeva pärastlõunal olime minu isa juures ja sealt sõitsime otse mehe vanemate juurde (2,5 tundi). Pühapäeva hommikul rõõmustasid lapsed oma issit sellise vahva valgustatud pildiga. Pilt sobib töötuppa väga hästi!

Mõni päev peale isadepäeva tuli Kirke jutuga, et emme, kas mälead, eelmisel aastal oli meil hea käitumise kalender, teeme jälle sellise. Nüüd meil siis ongi taas esiku kapinupu külge riputatud paber, kuhu lapsed kleepse koguvad. Päevas on võimalik saada 2 kleepu - hommikul, enne uksest väljaminemist, kui on tülita riidesse saadud ja õhtul peale hambapesu, kui õhtu on rahulikult möödunud. Kel on 20 kleepsu koos, saab valida, kas tahab minna Aurasse või kinno. Hetkel on mõlemad väga motiveeritud ja lapsevanematel jube rahulik. Vahel, kui tüli hakkab tekkima, tarvitseb vaid kleepse meelde tuletada ja asi vaibub maha. Eelmise aasta kogemus küll näitas, et peale esimest kümmet päeva motivatsioon langeb. Ent siiski on rõõmustav, et see oli nende enda initsiatiiv ja hetkel nad tõesti püüavad ja pingutavad vingumata, virisemata ja tülitsemata hakkama saada ja saavad ka!

Eile oli Nõo muusikakooli 40. juubel. Kirke esines seal mudilaskooris. Klaveriõpingud edenevad ka kenasti, ühte lugu mängib juba kahe käega ja ise on nii rõõmus ja õnnelik.