No tegelikult on ju igasugu asju tehtud ja toimetatud. Üksjagu hoidiseid on purki saanud. Selle aasta lemmik on see: http://www.kokaraamat.ee/retsept.php?cat=22&id=630 Peale selle muidugi marineeritud kurgid, oad külmikus, praetud-külmutatud ja marineeritud seened, mitu satsi ketšupit ja mõned köögiviljasalatid. Nädalavahetusel keedan veel ära borši põhja, korrastan emaga aiamaa, võtame üles peedid, kaalid ja porgandid ja saabki aiaga sel aastal laias laastus ühele poole.
Gladioolidele tuli mul sel suvel mingi söödik. Internetiavaruste põhjal võib see olla ripslane. Selle tõttu said gladioolid tavapärasest varem üles võetud, mürgi sees leotatud, nüüd kuivavad. Kui on ära kuivanud, pintseldan veel väävlipulbriga üle ja siis talvituma. Kevadel, enne mahapanekut leotan kaaliumpermanganaadivees ja kui see kõik ei aita, ei jää muud üle, kui gladioolisibulad ära visata, mis oleks ülimalt kurb, sest gladioolid on iiriste järel mu järgmised lemmiklilled. Ega ühegi teise lille pärast ma vist ei viitskis nii palju võimelda ka.
Augusti lõpu pika nädalalõpu (siis, kui oli Eesti taasiseseisvumispäev) veetsime venna juures tapeeti seina pannes. Venna korter oli sisse kolides samamoodi valgete seintega, kui meie maja sissekolimise hetkel, seega meie jaoks vägagi kodune :) Lahkudes võis tööga rahule jääda.
Nüüd on selge, et kevadest saati mind vaevanud seljahäda tipneb operatsiooniga. Püüdsin, mis ma püüdsin, võtlesin, mis ma võitlesin, kuid tulemus on see. Kuna otsus sai langetatud juba augusti teises pooles, olen nüüdseks sellega harjunud. Ja kuna septembri algus on ka nii pööraselt kiire olnud, ei ole olnud aega ka närvi minna. Küllap ma veel jõuan, kuid annan endast parima :) Iseenesest olen optimistlik ja usun, et kuulun selle enamuse hulka, kes lõikusest abi saavad. See oleks äge tunne, kui peale viit kuud valud kaoksid.
Meie suurem piiga alustas muusikakooliga ja jätkab tantsutrenniga. Täitsa suur tüdruk. Muusikakooliga alustamiseks oli kaks põhjust. Esmalt see, et ta ise väga tahtis ja teiseks see, et see on hea iseseisvumise harjutus. Seda seetõttu, et ta läheb muusikakooli lasteaiast ise ja peale tundi läheb lasteaeda tagasi. Hetkel toimib see kenasti. Nii "pääseb" ta kaks korda nädalas ka lasteaias magamisest, sest just siis, kui teised lähevad magama, sätib tema muusikakooli. Kui ta tagasi jõuab, hakkavad teised ärkama ja peagi ongi käes õhtuoote söögiaeg. Ainult reedel, kui tal on klaveritund, algab tund hiljem (16.00), siis ta läheb peale magamist ja õhtuoodet ning võtame ta peale viit muusikakoolist auto peale, siis läheme koos lasteaeda Gretele järele ning kõik koos koju.
Mõni päev, kui aega saan, kirjutan ka meie toredast Šveitsi reisist (30.08-2.09).
Gladioolidele tuli mul sel suvel mingi söödik. Internetiavaruste põhjal võib see olla ripslane. Selle tõttu said gladioolid tavapärasest varem üles võetud, mürgi sees leotatud, nüüd kuivavad. Kui on ära kuivanud, pintseldan veel väävlipulbriga üle ja siis talvituma. Kevadel, enne mahapanekut leotan kaaliumpermanganaadivees ja kui see kõik ei aita, ei jää muud üle, kui gladioolisibulad ära visata, mis oleks ülimalt kurb, sest gladioolid on iiriste järel mu järgmised lemmiklilled. Ega ühegi teise lille pärast ma vist ei viitskis nii palju võimelda ka.
Augusti lõpu pika nädalalõpu (siis, kui oli Eesti taasiseseisvumispäev) veetsime venna juures tapeeti seina pannes. Venna korter oli sisse kolides samamoodi valgete seintega, kui meie maja sissekolimise hetkel, seega meie jaoks vägagi kodune :) Lahkudes võis tööga rahule jääda.
Nüüd on selge, et kevadest saati mind vaevanud seljahäda tipneb operatsiooniga. Püüdsin, mis ma püüdsin, võtlesin, mis ma võitlesin, kuid tulemus on see. Kuna otsus sai langetatud juba augusti teises pooles, olen nüüdseks sellega harjunud. Ja kuna septembri algus on ka nii pööraselt kiire olnud, ei ole olnud aega ka närvi minna. Küllap ma veel jõuan, kuid annan endast parima :) Iseenesest olen optimistlik ja usun, et kuulun selle enamuse hulka, kes lõikusest abi saavad. See oleks äge tunne, kui peale viit kuud valud kaoksid.
Meie suurem piiga alustas muusikakooliga ja jätkab tantsutrenniga. Täitsa suur tüdruk. Muusikakooliga alustamiseks oli kaks põhjust. Esmalt see, et ta ise väga tahtis ja teiseks see, et see on hea iseseisvumise harjutus. Seda seetõttu, et ta läheb muusikakooli lasteaiast ise ja peale tundi läheb lasteaeda tagasi. Hetkel toimib see kenasti. Nii "pääseb" ta kaks korda nädalas ka lasteaias magamisest, sest just siis, kui teised lähevad magama, sätib tema muusikakooli. Kui ta tagasi jõuab, hakkavad teised ärkama ja peagi ongi käes õhtuoote söögiaeg. Ainult reedel, kui tal on klaveritund, algab tund hiljem (16.00), siis ta läheb peale magamist ja õhtuoodet ning võtame ta peale viit muusikakoolist auto peale, siis läheme koos lasteaeda Gretele järele ning kõik koos koju.
Mõni päev, kui aega saan, kirjutan ka meie toredast Šveitsi reisist (30.08-2.09).
No comments:
Post a Comment