Kreeta 5.-12.10.2018, reisikiri nr 3.

Teisipäev, 9.10

Selline armas purjekas, tol
päeval küll purjeid ei heisatud

Jõudis kätte seilamise päev. Kuna see ekskursioon oli keset päeva ehk et algusega kell 11, võttis abikaasa nõuks peale hommikusööki minna ära osta suveniirid, mis varasematel jalutusringidel silma olid jäänud. Nii jagunesimegi mina väikestega hotelli mänguväljakule ja suuremad abikaasaga shoppama, et kõigil oleks mõnusam.

Kell 11 oligi väike mikrobuss meil hotelli juures järel, et meid kohaliku linnakese (Hersonissos) sadamasse viia. Olime kohal juba pool tundi enne väljakuulutatud väljasõiduaega. Kõik olid elevil, päike paistis, tuul sasis juustes ja meeleolu oli hea. See väike pisiasi, et väljusime pool tundi peale väljakuulutatud aega, häiris vist kõige rohkem mind. Aga varajaste saabujatena olime mõnusalt end laevaninas sisse sättinud ja nautisime olemist.

Koobas

Kui ükskord sõitma hakkasime, said lapsed tõelise elamuse osaliseks. Eelmisel aastal Tenerifel väikese jahiga merele vaalu vaatama sõites selliseid laineid ei olnud. Nüüd aga avamere poole sõites oli mõnus laine vastu, mis kiigutas korralikult üles-alla. Nii meie suured kui väikesed lapsed kiljusid rõõmust ja mingit hirmu kellelgil ei olnud, mis oli isegi veidiüllatav mu jaoks. Väga-väga lõbus oli.

Sõit mööda rannikut

Peagi jõudsime esimesse ujumis- ja snorgeldamispeatusesse Saint George'i lahte merekoopa juurde. Meie kambast kasutas ujumisvõimalust vaid Kirke, teised pole suuremat sorti veeloomad. Mina püüdsin päevitada, mis pilves ilma ja tugeva külma tuule tõttu eriti hästi ei õnnestunud ja teised nautisid niisama olemist. Selles peatuses pakuti ka lõunaeinet -  grillitud kanafilee salati ja saiaga. Edasi sõites lapsed juba ootasid suuri laineid, aga piki rannikuäärt sõites neid eriti polnud. Malise kuurorti juures oli teine ujumise- ja snäkipeatus, eelmisest lühem. Tagasiteel saime veelkord suured lained ja paadilt lahkusid kõik rõõmsate ja lõbusatena.

Teine peatus Malia juures

Õhtusöök ootas meid Kreeta restoranis enne mida käisime pere ääres perepilte tegemas.

Kolmapäev, 10.10

Teel ahviparki

Nagu esimese reisikirjas kirjutasin, võtsime väljasõidu trajektooriidee ekskursioonilt, mida veidi kohandasime. Alustasime Kreeta ainukese loomapargiga. Väike armas eraomanike ahvi- ja papagoipark - Amazonas Park. Park asus mägedes ja saime juba veidi serpentiinidel sõitmise tunnet tunda. Pargiala ei olnud suur, aga oli väga kena ja suurepäraselt haljastaatud ning hooldatud. Suuremad lapsed ootasid kannatamatult, millal juba ahve toita saab. Selleks, et toidetavate leemuriteni jõuda, läksime aga läbi makaakide aia. Enne minekut loeti sõnad peale, et hoidke oma puuviljatopse makaakide eest varjul, sest nad on kärmed näppajad. Naersime omaette, et teevad vist nalja, aga ei hakanud katsetama. Kui leemurid toidetud said ja läbi makaakide aia tagasi tulime, olime aga tunnistajaks olukorrale, kus makaak näppaski ühelt meesterahvalt allesjäänud puuviljad ja neid mõnuga nosima põgenes. See oli väga naljakas!

Peale ahviparki suundusime Agios Nikolaousi linnakesse, kus mul oli kella ühesele laevasõidule piletid broneeritud. Saime ahvipargist minema hiljem, kui olime planeerinud, ent aega tundus veel piisavat, siis aga tegime väikese auringi enne kui õigele teele saime ja lõpuks parkisime end alguses valesse sadamasse. Seda saime teada laevaomanikult, kui neile helistasime,e t me tuleme, ent jääme pisut hiljaks. Aga tundus, et neil polnud plaaniski päris sel ajal välja sõita, kui välja oli kuulutatud. Nad võtsid väga rahuliklt, juhatasid meid õigesse sadamasse ja kui me siis mõned minutid peale ühte jooksuga kohale jõudsime, saime aru, et me pole isegi mitte viimased, keda oodatakse.

Rannikuäärne hotell - üks paljudest

Makaak oma "ohvrit" ootamas

Laev väljus 13.15. Merealune maailm on armas jälgida, aga 40 minutit selleks on ehk veidi palju, kui see pole eriti vaheludrikas. 40 minutit vaatasime klaasidest mereelu ja tagasiteel olime päikesedekil, kus sai imetleda linna lahe poolt.  Vaated olid lummavad, aga tuul mere peal taaskord väga suur. Laevameeskond isegi käis ütlemas, et hoidke palun väiksemaid lapsi kinni :)

Pärast laevasõitu tegime mõnusa eine rannaäärses kohvikus ja edasi sõitsime Elounda ja Plaka poole. Bussireisil poleks me ilmselt sellele teele sattunud, aga seda soovitas meile autorendi töötaja. Tee kulges mööda mäekülge vaatega sellele samale lahele, kus me just olime laevaga käinud. Nüüd aga nägime seda kõike kõrgelt. Imeilus!

Kuna nüüdseks oli nö "kohustuslik programm" läbitud, väikesed olid end autos juba unne sättinud, siis võtsime nõuks mägede poole sõita. Midagi muud ma ei osanud GoogleMapsi sihtkohaks panna kui Spathi/ Dikti. Kodus eeltööd tehes oli silma hakanud, et see on mägi keset saart. Nii siis panime sihtkoha paika ja hakkasime vaikselt liikuma. Nüüd ilmselt nägime me kõige enam seda nö ehedat Kreetat, väikeseid räämas mägikülasid ja kõrbenud maad. Aga samuti meie jaoks kõrgeid mägesid ja avaraid vaateid. Ühel hetkel avastsime end olukorrast, kus Maps ütles, et sõitke otse edasi, aga meie jaoks seal autoteed ei olnud, nagu kitserada oleks olnud. Kuna olime selleks ajaks juba poolteist tundi seigelnud, mõtlesime, et aitab kah, panime sihtkohaks oma hotelli, tegime tagasiteel veel nii kõrgelt kui saime panoraampilte oma kuurortist ja olime planeeritust veidi varem hotellis tagasi.

Päeva lõpetuseks vaade mägedest Hersonissose, Stalise ja Malia poole

Viimase õhtu tuuline meri Kreeta restorani terrassilt vaadatuna

Neljapäev, 11.10
Nagu varem kirjutasin, pidin sel päeval suuremate lastega Heraklioni ja Knossost külastama. Aga nii see siiski ei läinud. Teisipäeval (9.10), sain sellise kirja:
"Unfortunately the tour to Knossos and Heraklion has been canceled for Thursday due to the strike at the archaeological sites of Greece. Would you like to do this tour on Friday 12th of October?"
Nojah, olin neile sunnitud vastama, et aitäh pakkumast, aga reedel lendame me juba kodu poole. Nii jäigi meil Kreeta pealinn ja kuulsaim vaatamisväärsus nägemata.
Enam ei hakanud uut väljasõitu ka otsima. Ilm polnud küll eriti päikseline, aga tegime peale hommikusööki suurematega pikema shopingu ja pärast seda vedelesime lihtsalt basseini ääres. Olime kohe nii laisad, et ei viitsinud isegi lõunasöögile minna, kasutasime snäkibaari võimalusi - lapsed sõid pitsat, friikaid ja puuviljasalatit ja mina Kreeka salatit. Abikaasa küll loobus sellest suurepärasest võimalusest ja läks üksi restorani. Viimasel õhtul käisime taaskord Kreeta restoranis, kuna seal lihtsalt oli nii mõnus.

Reede, 12.10
Tagasilend oli planeeritud ülimõnusale ajale, kell 3 päeval. Bussi tuli meile järele kell 11.50. Hommikul jäi aega rahulikult hommikusöögil käia ja kohvrid pakkida. Aga nagu ikka, poleks ju tegu meie reisiga, kui kõik läheks nii nagu planeeritud :). Kell 3 ootas lennukitäis rahvast endiselt ootesaalis ja mingit infot viivituse põhjuse ega kestuse kohta ei jagatud. Veidi peale poolt nelja lasti väravast läbi ja lennukile jõudes nägime, et tegu pole SmartLynxi lennukiga, mis pidi seda lendu teenindama. Ju siis oli mingi tehniline rike või muu probleem. Ent kui lõpuks lendu saime, jõudsime kenasti Riiga ja lõpp hea kõik hea!

Lühikokkuvõte kogu neist pikkadest kirjadest aga on see, et hoolimata kõikidest neist juhtumistest, oli meie reis mõnus, tore ja soe. Mulle isiklikult meeldis Kreeta väga ja tahan sinna kunagi kindlasti tagasi, nii kevadel, suvel kui sügisel :)