Kool!

Suvevaheaeg oli küll pikk, aga sai siiski ruttu otsa. No ei oska me oma elu rahulikult elada, kogu aeg on kuskile minna ja midagi teha ja siis on tunne, et kodus ei saagi olla. Tegelt ikka olime kodus ka. Ilmselt konkreetselt mulle tekitas suvealguse rivist väljasolek (kõigepealt nädal enne lapse sündi seljahäda, mis ei lasknud kõndida ja siis erakorraline keisrilõige takkaotsa, mis võttis rivist välja koos seljahädaga veel nii umbes kolmeks nädalaks ja peale seda ka ei tohi tõsta jne jne) sellise tunde, et midagi ei jõua ja ei saa tehtud. Sest olgem ausad, kui sul on oma väike aiamaalapp ja kasuhoone ja mõned lillepeenrad ja sa vahemikus 8.06 kuni juuli keskpaik seal midagi teha ei saa, siis peale seda juba kaob isu, sest õieti järje peale enam ei jõuagi...
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada :)

1. september on Eestis ikka pidulik päev. Paljudes teistes Euroopa riikides lähevad lapsed mingil X kuupäeval lihtsalt kooli ja hakkavad koolis käima, ei mingit aktust, ei lilli. Sama kooli viimase päevaga kevadel. Mulle meeldib meie koolialguse pidulikkus! Las mujal tehakse nagu neil kombeks või meeldib, aga meile jäägu meie tavad!
Mõned pildid ka kooliminejatest.
Ja Karmen on nüüd ka suur õde ja suur tüdruk, nagu ta ise ütleb ja saab hommikul koos õdedega issiga kaasa minna. Nii viiakse koos õed kooli ja siis läheb Karmen lasteaeda.