Kõigepealt pühapäeval sain kolm taime päästetud teistest peenardest, kus neil enam ruumi ei olnud uude peenrasse, kuhu taimi oligi vaja. Eks aeg näitab, kas nad seal varjulises peenras kasvada ka tahavad. See on selline peenar, kuhu päike paistab sisuliselt ainult umbes päikesetõusust kella 10ni hommikul.
Ja esmaspäeval, kui oli nii soe ja päkseline ilm, võtsin end kokku ja läksin aiamaad koristama. See on sedasorti aiatöö, mis mulle üldse ei meeldi.
Enne |
ja pärast |
Selline trepp kaasvuhoone ette ja kiviäär tuleb kogu kasvuhoone ümber |
Naudin aiapidamise juures kõige rohkem kevadtalve ja varasuve. Ehk et kui algab värskelt ettekasvatusperiood ning seda, kui on külvatud ja õue istutatud, taimed on alles noored ja värsked. Rohid aiamaa ära ja kõik on nii ilus!
Praegune aeg aias on aga hääbuv, närtsinud ja natuke kole. Muidugi on veel hiliseid õitsejaid jm, aga üldmulje kasvuhoones ja aiamaal on siiski hääbuv. Aga noh, eks tuleb ka see aeg üle elada.
Nädala, hiljemalt kahe jooksul tuleb ka porgandid ja peedid üles võtta ja õunad puudelt ära korjata. Ega mul nende jaoks mingeid hoiuruume pole, tuleb vaadata, mis ja kuidas siis edasi. Porgandid olen varasemalt puhastanud ja siis supiporgandina külma pannud, aga kuna lapsed on otsustanud supi seest porgandite söömise lõpetada ja ma üldse harva kodus suppi enam keedan, on eemise aasta porgandeidki veel sügavkülmas alles. Peedid olid sel aastal väikesed, seega sealt ilmselt polegi muud, kui need mõned suuremad, mis veel on, saab potti visata ja ülejäänud on kompostikraam (ja kuna meil kompostikasti ega -hunnikut pole, siis see tähendab, et käruga aia taha metsa alla; ju sinna meil ükskord üks hea must muld tuleb :D).
Selle aasta katsetus - füüsal |
Lobo |
Kevadine ilu päevaliiliate vahele |
No comments:
Post a Comment