Juukselõikus

Mul on nüüd kahe pikajuukselise asemel kodus 2 lühikesejuukselist preilit. Ausaõna, mina ei sundinud neid juukseid maha lõikama, kuigi tuleb tunnistada, et hommikustel nõrkushetkedel (kui kammimine hirmsa vingumise saatel käis), ma neid sellega ähvardasin. Kuid viimasel juunikuu päeval hakkas Kirke rääkima, et tema tahab juukseid õlgadeni ära lõigata. Pean tunnistama, et ma ei teinud ühtegi katset teda ümber veenda, küll aga palusin veel päevakese järele mõelda. Rääkisime sõbrannadest, kes olid lõiganud ja siis pikki juukseid taga igatsema hakkanud. Siiski ei kahandanud see mingilgi määral tema juukselõikamisesoovi. Õe eeskujul otsustas ka Grete oma ülipikast patsist loobuda. Tema puhul oli mu rõõm otsusest veelgi suurem (sest tegelikult Kirke kammis ja patsis end juba ise). Nii saigi neil juulikuu alguses juuksed maha lõigatud. Kuna Grete istus “tooli” esimesena (nad ei soostunud juuksurisse minema, vaid mina pidin lõikama), siis väikese minupoolse valearvestuse tõttu (panin patsi kinni ja läksin seda lõikama, sest ta tahtis patsi alles hoida) sai ta omale moodsa tagant lühikese eest pikema soengu. Eks ma ikka veidi ära ehmatasin. Kirkel juba oskasin veidi paremini arvestada ja tema sai ühtlaselt õlgadeni juuksed. Kuna Gretel on päris paksud juuksed, siis talle see kukla soeng sobib väga hästi, kui veel juuksur oleks lõiganud, oleks kindlasti veel ilusam olnud. Õnneks kõik, kes näevad, arvavad, et juuksuri lõigatud soeng, nii ilus pidavat olema. Paljud muidugi küsivad, et no kuidas ma küll ometi raatsisin seda teha? Grete juuksed olid kogu lasteaias tuntud. Minu meelest saavad seda küsida vaid need, kes on saanud vähe laste juukseid kammida :D