Iirise- ja päevaliiliapeenar

Eelmisel nädalal tegin algust iiriste noorendamisega. Kogu peenra uuendamine võtab aega ilmselt paar nädalat, kuna heal päeval on mul aega töötegemiseks 3 tundi, tavapärasemalt siiski 1-2 tundi ja ega me ju enamasti palju päevi järjest kodus pole ka. Just naasesime näiteks Harglast, kus sugulased tahtsid mustikal-seenel käia, aga kujunes hoopis saunaviha-mustikaretkeks. Korilusele järgneval päeval käisime mõlema pere lastega meile tuttavas Eha talus, kus lapsed said ratsutada ja linnuteel sõita.

Aga peenraga on nüüd siis nii, et “väljakaevamisega” olen ma peaaegu poole peal. Peale esimest tundi tööd jõudsin täpselt niikaugele, kui paistab teiselt pildilt :) Siis Karmen ärkas ja tuli asi pooleli jätta. Alguses võttis töötempot maha ka see, et tuli risoome sordi järgi sorteerida, lahti harutada ja kottidesse panna. Kui mul omale vajalik kogus olemas on, siis kavatsen ülejäänud lihtsalt aiakäruga metsa alla vedada. Ma väga ei imestaks, kui nad seal järgmisel aastal õitsema läheksid :) Ühe pundi viisin täies tükis ka tiigi äärde, kevadel näeb, kas läks seal kasvama. Ega ma teda õigel kombel ei istutanud, panin sinna muru sisse ja veidi mulda lihtsalt juurte peale.

Kui kolletuma hakanud iirisepealsed välja kaevata, tulevad nähtavale päris toredad päevaliilia-pundid. Hetkel enamus neist on õitsema puhkemas, kuid esimesena nägin ära sel aastal soetatud Black Prince'i õied. Teise uue ostsin veel, see on hostade juures peenras koos Russian Ragtime'ga, mis seal kohe-kohe õitsema on minemas.

Täna tõin 3 õitsvat värdfuksiat (ei tea küll, miks nii ilusal lillel nii kole nimi on)  uuendatud peenart ilmestama, muidu need lõigatud pealsetega hõredalt maha pandud iirised seal päevaliiliate vahel ei ole ehk kõige nägusamad.