Ega tali taeva jää, nagu vanarahvas juba ammu teadis. Tuli ta selgi korral. Külma ma iseenesest ei armasta, aga kui sellega käib kaasas päike, siis on tore küll. Viimased päikeselised päevad on nii kosutavad olnud. Pole ju ka külma veel liiga palju olnud. Täna hommikul küll, jah, näitas kraadiklaas 20 külmakraadi, aga varasemalt mitte oluliselt üle 10. 10 miinuskraadi ongi minu jaoks ülemine piir, millega olen nõus veel nina toast välja pistma, üle selle eriti õues olla ei taha. Osaliselt selle tõttu valisime ka suusareisi aja märtsi lõppu. Kuna plaanime minna Soome, siis praegusel ajal (jaanuar-veebruar) võib (aga muidugi ei pruugi) seal kaunis krõbe olla. Alati jääb võimalus, et ka märtsi lõpus on just neil neljal päeval külmalaine, kui meie seal oleme, kuid tõenäosus on siiski oluliselt väiksem. Tahame proovida, kas tüdrukud võtavad mäesuusatamise omaks. Kui jah, oleks mul tulevikus sõbrannad suusatamas käimiseks omast käest võtta :D.
Ükspäev Karmeniga õues käies haarasin kaasa fotoka. Kogu seda lumivalget päikselist lummust pildid edasi ei anna, aga väike killuke mälestuseks siiski.
Karmen sööb meil nüüd juba ka püreed. Kui suuremate tüdrukutega alustasin lisatoiduga kuuekuuselt, siis temaga 4,5-lt. Lihtsalt, ta jälgis nii suure huviga, kui meie sõime ja siis proovisin. Võttis kohe hästi vastu ja nüüd, kui ta on lisa saanud umbes 10 päeva (alguses Hippi bio märgiga õuna-pirni-banaanipüreed 3 päeva, siis enda sügavkülmutatud õuna-astelpajupüreed 3 päeva ja peale seda enda keedetud kõrvitsapüreed), käib suu nii kiiresti lahti, et 50 grammi püreed korraga ära süüa on käkitegu. Eks näis, aga hetkel tundub, et sellest tuleb meie pere kõige parema isuga laps. Esimesel kõrvitsapäeval lisasin püreele ka veidi võid, aga see ajas põsed punaseks. Aga ka võita püree läheb sama suure hooga :)
No comments:
Post a Comment