Natuke näputööd ja Karmeni roomamisest

Ükspäev, kui Grete oma sahtleid koristas, parandasin sealt väljatulnud nukuriideid ja täiesti loogilise jätkuna, õmblesin mõned ka juurde ning endalegi üllatuseks, heegeldasin veel ka mõned seelikud, mis on näha pildil. Täitsa tore! Lubasin mõned asjad veel juurde õmmelda, suurematele nukkudele, aga selleks on mul tarvis linnast mõned trukid ja muid vidinaid tuua. Jõuaks see teine auto juba kohale... järgmine nädal peaks kirjade järgi olema tootmise nägal ja ehk veebruari keskel siis saame ta ka kätte!

Eile õhtul, st 21.01, 4 päeva enne viiekuuseks saamist, tegi preili Karmen esimesed roomamisliigutused. Ja mitte ainult juhuslikult, vaid kõigepealt nägin mina, siis kutsusin Tõnise, panin sama mänguasja (õigemini Grete tehtud kee) käeulatusest välja ja järele ta sellele roomas, 2 korda pidi edasi liikuma, käed ja jalad käisid täitsa õigesti. Kui nüüd teistega võrrelda (ja no ega pere kolmas laps ju sellest pääse :), siis Grete jättis roomamise vahele ja läks 5,5-kuuselt käputama ja Kirke hakkas roomama 6,5-kuuselt. Aga Kirke hakkas ka pöörama alles 5k1n vanuselt, Karmen 3k3n-lt. Laias laastus hakkasid mõlemad roomama 1,5 kuud peale pöörama hakkamist.

Mis aga puutub Karmeni söömisse, siis minu mõttest vaikselt lisatoiduga alustada, ei tule vist suuremat välja. Niipea, kui me lauda istume, hakkab tema häält tõstma, et mismõttes mulle ei antagi midagi lusika pealt! Kui ta laua äärde sülle võtta, istub nokk lahti nagu linnuke. Täielik müstika minu jaoks! Proovin täna seda, et hommikupoolikul annan pirnipüreed (mille ise sügisel tegime ja külmutasime) ja õhtul, kui koos sööme, annan tavapärast kõrvitsapüreed, mida muidu hommikupoolikul sai. Meil on söömiseks selline udupeen lusikas, katsikuks toodi. Kiidan! Väga mugav.