Laagrid

Rattalaagris sai käidud, enamvähem töölt otse laagrisse (22-24.07). Oli meeleolukas nagu ikka. 40 km sai ka rattal läbitud. Hea, et olin kodus enne pisut sõitmas käinud, nii ei olnudki õudset lõppu ega lõputa õudust :D Ehe suitsusaun oli ka proovimist väärt ning hiiepaik koos ohvrikiviga oli uus kogemus.

Õnneks oli perede telkimine planeeritud samasse Eestimaa kanti (s.o Pärnu lähedale), kus toimus rattalaager. Küll üks oli ühel pool Pärnut ja teine teisel pool. Perega olime Lemmel. Lemme eelis Haapsi ees oli see, et seal ei olnud puuke (kuigi kojusõidul lastega vetsupeatust tehes ühe Kirke kannikalt siiski leidsin). Seevastu rattalaagris avastasid mitmed inimesed juba sissesöönud puuke ja endalt leidsin 2 puuki kõndivas olekus.

Peredega mere ääres oli mõnus, kuigi ilm ei olnud just minu masti (st. ei olnud lauspäikest päevitamiseks :D). Õnneks vihma ka palju ei saanud, vaid ühel päeval (vist oli see teisipäev), saime väikese äikesevihmakese. Õnneks oli see ca 5 ajal pärastlõunal ja kestis 15-20 minutit. Seega see ei seganud.

Iseenesest on Lemme ilus koht, aga rahvast oli seal liiga palju. Ülerahvastatuse tegin ainsana talutavaks tasuline vetsu- ja pesemisvõimalus. Ei, ma ei tahagi, et kõikides telikimsikohtades saaks eurovetsus ja duši all käia, aga kui ühisvetsus on potid nii kõrged, et lühemal täiskasvanulgi on raske toime tulla (ja boksidel uksi ees pole), mistõttu pottide servad on täis tehtud, siis on eurovets (isegi kui see on tasuline), igati teretulnud. Usun, et kogu matkaseltskond on arvamusel, et järgmised aastad võiks jälle mõni eraldatum koht telkimiseks olla. Samas sai uus sihtkoht juba paika :D - see on Hiiumaa. Ülejärgmiseks aastaks võeti plaani Ahvenamaa :).

Meie vahva seltskond:

Lapsed on juba piisavalt suured ja arukad. Minu õppetund selles laagris oli - õpi last(lapsi) usaldama! See käis küll põhimõtte "Usalda, aga kontrolli" all, mis tähendab seda, et lastele anti luba isekeskis mere äärde minna, lubadusega, et nad ujuma ei lähe, kui tahavd, siis vaid jalgupidi vette. Aegajalt käis mõni täiskasvanu üle künkaserva piilumas, kas lubadusest on kinni peetud. Esimesel korral ei peetud, millele järgnes jutuajamine lubadustest ja kokkulepetest, peale mida lubadustest ka kinni peeti. Ujumiseks tuli lihtsalt tulla ütlema, et tahetakse minna ja mõni täiskasvanu läks mere äärde, seega ei olnud ka ujuma saamine mdiagi kättesaamatut :)

Suurem tütarlaps on meil poosetaja, tema on alati nõus, et temast pilti tehakse, väiksemal sõltub tujust, enamasti, kui palud kuskil seista või olla, et pilti teha, siis ta seda ei tee, kuid vahel ikka õnnestub :)