Tore, et on olnud sooja ja päikest. Mulle see sobib. Noh, ideaalne oleks asi muidugi juhul, kui ei peaks end päikese eest kontoris varjama, aga kus on kirjas, et elu peab täiuslik olema?

Aga üldises plaanis pole põhjust nuriseda. Mees on tubli olnud ja majal hakkab laudis ümber saama, ca kolmandik või veidi vähem on veel jäänud. Täna käisime ostsime ära trepiplaadid - st tema järgmise "projekti" materjali. Siis jäävad nö üldehitustöödest veel tuulekoja aknalauad ja põrandaplaadid, mille loodame sügisel ära osta ja paigaldada. Lisaks sellele liigub hetkel kõik selles suunas, et äkki juba jõuluks saame ka kauaoodatud köögimööbli. Vanarahvas on muidugi tark ja ütleb, et ära hõiska enne õhtut! Seda ma ei teegi, aga kui lootus oleks surnud, oleks ilmselt ka masendus kohal, aga meil on siiski elu ilus :)

Eile sattusin eufooriasse, kui hakkasin oma edasiõppimisvõimalusi uurima. Teoreetiliselt on mul veel võimalus 2 aasta jooksul riigi raha eest oma ligi 10 aastat kestnud (enamjaolt akadeemilisel puhkusel viibides) magistriõpingud ära lõpetada. See aga eeldaks sügisest kevadeni täiskoormusel (ja veidi enamgi) õppimist (lisaks täiskoormusega tööle, abikaasale ja kahele väikesele lapsele ning koorivanemaametile). Kui see nüüd nii kirja panna, siis mulle kangesti tundub, et see võimalus ongi vaid teoreetiline. Mõnikord olen ma päris tubli, aga nii tubli ma ei ole, et selle kõigega üheaegselt toime tulla. Muidugi, kõik on kinni ka prioriteetides. Et kas sa oled valmis pere magistrikraadi nimel ohvriks tooma, sest töölt ju ka ei saa ära tulla. Lisaks, et mille nimel? Kraad oleks tore muidugi ja õppida ilmselt oleks ka vahva (vahelduseks jälle), aga praegusel töökohal see mulle palgalisa ei too ja kas ma tahan töökohta vahetada? Võibolla peale õpinguid tahaks? Seda ei saa päriselt välistada. Samas uus töö ingliskeelse bakaõppe käivitamisel on hetkel piisavalt väljakutseid pakkuv, et mitte töökoha vahetust ihata.
Asja uurides lootsin sellele, et ka LOTE teaduskonnas on kõikidel õppekavadel avatud ülikooli õppekavad, aga kahjuks ei ole. Siis oleks saanud õppimas nädalavahetustel käia, kuid seda võimalust pole. Ka ei näe ma võimalust, et teen sügissemestri jooksul 8 eksamit õppetööl kohal käimata (ka on osadel ainetel seminarid eksamile pääsemise eelduseks). Samas ei näe ma ka seda võimalust, et käin 3 päeva nädalas 10-16 koolis, see on aeg, mil ka mu enda ingliskeelsel rühmal õppetöö toimub ja just siis pean ma kohal olema. Seega pean vist kurbusega tõdema, et selleks korraks mu magistrikraadi taotlemise karjäär lõppeb ja kunagi, kui mul on rohkem aega, teen seda mõnel teisel erialal omafinantseeringul.

Lapse läksid eile koos oma vanaemaga rongiga Vastse-Kuustesse. Olid väga elevil olnud, said piletid ja puha. Grete oli rongi liikuma hakates väheke kartnud, et rong läheb ümber, aga see läks ruttu üle :) Täna toon nad koju, et nädalavahetusel ikka koos olla. Järgmiseks nädalaks tuleb nagunii jälle mu ema nende juurde päevaseks ajaks. Mis ma küll ilma temata teeks :D

Aiatöödega on kasinalt, üldse ei viitsi, niigi on juba hea... kuigi tegelikult ei ole ju, uued maasikapeenrad on endiselt kaevamata... Olen nüüd mitu nädalavahetust järjest ühe päeva muru niitnud, teisel päeval koristanud ja nii ta läheb. Kuhu nädala sees õhtud kaovad? Ausalt, ei tea! Eile küll laisklesin, lapsi ju ka polnud kodus :P Vaatasin telekat ja võtsin ühe lõike Burdast maha, kuna üleeile sattusin kogemata kangapoodi ja ei mina sealt ilma midagi ostmata tulema saa. Sel korral valdas mind tõeline inspiratsioon. Ühe kanga juures kangastus kohe lõige ühest Burdast ja elava kujutlusvõimega suutsin seda kangatükki kohe oma seljas ette kujutada. Seelikuriide ostsin ka ja selle õmblemisest üritan alustada, seda enam, et trehvasin Kaupsis ühe jaki peale, mis sinna peale kui valatult sobib (ostsin jaki juba ära, ei jäänud seeliku valmimist ootama :D)