Juuni

Juuni on lausa linnutiivul kuskile kadunud, võiks ma kiire kokkuvõtte teha :P

Viimase 2 nädala jooksul pole ma aedagi jõudnud (ilmselt midagi nipet-näpet ehk olen teinud, ma isegi ei mäleta), aga täna maalt saabudes ja viimaseid taimi (suvikõrvitsaid ja lõvilõugu) istutama minnes, olin ise ka hämmeldunud, kui rohtu mu aed kasvanud on. Seda juba naljalt ei juhtu!

Seega istutasin täna tuulekojas õitsema läinud lõvilõuad ja kasvuhoones õitsenud suvikõrvitsad ära õue. Külvasin maha ka viimase jupikese aedubasid, kuna muidu oleks peenraots tühjaks jäänud. Eelmisel nädalal kunagi külvasin ka ühe jupikese, kuna herneste lisakülv ei tulnud millegipärast üles ja jällegi, et peenraots tühjaks ei jääks, viskasin sinna ka aedoad. Ah, et miks nii palju aedube? Tegelt pole palju, need viimased külvid on tõesti vaid jupikesed olnud, aga kuna meie peres söövad kõik aedube hea meelega ja sügavkülm on meil ka olemas, siis on see väga hea "investeering".

Ülehomme, st 26.06, pärastlõunal oleme Tormas, mu isa juures, kus toimub isapoolse suguvõsa kokkutulek. Ettepanek tuli suguvõsa sellelt osalt (minu vanaisa venna lapsed ja lapselapsed), kes elavad Tallinnas ja keda mina isiklikult absoluutselt ei tea. Aga kuna mulle selline suguvõsa tundmine meeldib/ huvi pakub, siis hea meelega saaks nendega tuttavaks.

Kasvuhoonest saame juba oma pere tarvis piisavalt kurki. Ei anna võrreldagi poe käkkidega :P Õhtul tõin tuppa 6-7 kurki, lapsed pistsid pintsli ja küsisid juurdegi. Nii tore! Tomatitega läheb veel aega. Laupäeval saan küla peale ununenud fotoka tagasi, siis saan fotodega ka eputada :D

Lapsed on meil nüüd ka vist "suureks saanud". Nad olid meil 16.06 õhtust kuni 18.06 õhtuni ilma meieta mehe vanemate juures hoiul. Seega siis esimest korda (Kirke 4a8k ja Grete 2a4k vanusena). Tundub, et jõudsime õige aja ära oodata, sest sinna jäid nad heal meelel (olime muidugi ette rääkinud ka), magasid hästi, tegutsesid vanaemaga õues ja meie järele ei küsinud. Ja tagatipuks lunisid end 3 päeva hiljem, kui läksin oma ema maale ära viima, ööseks Vastse-Kuustesse jääma. Kusjuures, siis nad ei jäänud mu emaga, vaid mu vanaemaga, ehk nende jaoks Mammaga. Järgmisel päeval läksin järele, olid rõõmsad ja roosad, olid hästi maganud ja tahtsid varsti jälle tulla :) Varsti nad seda ilmselt ka saavad, sest järgneval kahel nädalal on mul ema abiks nende päevasel hoidmisel ja kuna ma lastele lubasin, et vanaema viib nad rongiga sõitma (muidugi ema nõusolekul), siis võibolla on nad mõned päevad ka Vastse-Kuustes. See selgub juba töö käigus :)