Sel aastal saime suusarerisi ajal talve kohe täie raha eest! Just neil kolmel päeval, kui meie mäel olime, oli selle talve kõige külmemad päevad ja ööd ehk et korralik külmalaine. Meie tüdrukutega sellest muidugi end häirida ei lasknud. Võibolla kogu aja peale jäi mõni suusatund vähemaks, kui tavapärase ilmaga, kuid hommikul kell 10 olime mäel (18, 21 ja 23 külmakraadiga) ning nautime eriliselt mõnusat tugevat rada. Tegime alustuseks tunnike-poolteist, siis soojapaus kakao ja kohvi seltsis, siis jälle tunnike-poolteist ja siis "koju" lõunale. Kodu oli meil sel korral eriti lähedal - teine rivi maju mäe poolt. Esimene rivi oleks muidugi veel edevam olnud, siis oleks Tõnis väikestega meid aknast jälgida saanud, aga need olid ilmselt siis meie broneerimise ajal juba hõivatud. Kuigi olime nö koos sõprade perega, siis kuna neil olid ka sugulased kaasas, majutusid nemad ühes majas ja meie oma perega teises. Sõpradega on õhtuse seltsielu mõttes tore koos olla, sest kui oled eraldi majades, siis ikka õhtul enam ei viitsi nö külla minna - tuled mäelt, sööd, käid saunas ja mõnnatad niisama. Teisalt jällegi on oma perega hästi lihtne, nt menüü koostamisel jmt.
Himoskotka
Põhja-Himose mõnusad rajad
Kuna süües kasvab isu, siis tahaks nüüd juba kõrgemale ja kaugemale. Samas peame arvestama pere pisematega, et ka nemad suudaks kaasa reisida. Eks aasta annab arutust, kuid sobivate asjaolude kokkulangemisel pole võimatu, et uuel aastal võtame ette retke Tahkole. See pole veel nii kõrgel ja kaugel, kuhu minu hing ihkaks, aga väike samm edasi ikka :)
No comments:
Post a Comment