August

Uskumatu, mul pole terve augustikuu midagi öelda olnud, sest Saaremaal käisime ju juba juulis.

14. pulma-aastapäev Vassilissas

Tegelikult oli august ka päris tihe kuu, kui nüüd kalendrist järele vaadata :D
Augusti alguses, kohe peale pulma-aastapäeva, käisime Tõnisega kahekesi Poolas. Oli päris huvitav kogemus üle paljude aaastate 4 päeva ilma ühegi lapseta veeta. Kõik said kenasti hakkama, meie ilma lasteta ja lapsed koos vanaemaga ilma meieta. Reis viis meid Poola järvedepiirkonda, mida nimetatakse Masuuriaks. Oli meeleolukas! Kusjuures isegi bussisõit ei tundunud kole, kuigi istusime bussi väga vara hommikul (6 paiku), et õhtul kella kuueks jõuaks hotelli restoranis korraldatud rüütlite õhtusöögile. Kuna telefonis on internett, siis oli nii palju aega lugeda ja netis ringi vaadata - kodus pole sellist aega, et rahulikult süveneda. Muideks, otsisin ja lugesin, et kuhu järgmisel aastal võiks soojale maale minna, kui finants- ja maailma olukord lubaks :) ära veel ei otsustanud ;)

Sel ajal kui meie Poolas olime, oli tarvis Grete flöödilaagrisse viia. Seega minu ema oli rakkes laste hoidmisega meie kodus ja mehe vanemad tulid, et üks lastest laagrisse viia. Suured tänud neile selle abi eest :)
Sel ajal kui Grete oli flöödilaagris, algas Kirkel juba ka muusika- ja bändilaager Laura Põldverega. Sinna saime ta juba ise toimetada, kuid Grete kontserdeid käisin mina Karmeniga kuulamas, Kirke oli oma laagris ja Tõnis pojaga kodus. Et nii mina kui teised kuulajad saaksid rahulikult kuulata, jätsime aastase koju. Karmeniga oli ka üksjagu tegemist, aga sai hakkama. Talle ei jõua hästi kohale, et iga kontsert pole selline, kus sobib ridade vahekäigus tantsida. Samas ei olnud need kontserdid nii akadeemilised, et sellest mingit probleemi oleks olnud. Seda enam, et ta polnud ainuke :)

Värske neljane

Laagritega ühel pool, siis tuli juba Karmeni neljas sünnipäev, mida käisime tähistamas mu venna pere juures, kuna nende poja sünna oli ka ja ühine pidu on ju tore :) Karmen on meil printsessa (see on palju toredam sõna, kui printsess, millel on vahel selline veits halvustav tähendus). Kumbki suurematest pole selline olnud. Nad on ikka kõik omamoodi nii erinevad, kõigepealt kolm õde ja siis pojast ei hakka ma rääkimagi. Sain ka lõpuks oma turnija kätte :D kui lihtne mul ikka Karmeniga oli, kes kuskile ei roninud, alla ei kukkunud jmt.

Siis, kui oli voodite vahetus ja kaks 160 cm laia
madratsit ootasid elutoas üksteise otsas ülesviimist,
sai seal peal külakuhja teha :)

Ja siis umbes nädal enne kooli said suured piiga teisele korrusele kolida. Kolida selles mõttes, et neil on seal oma asjad ja voodid. Koolilauad peaks jõudma sel nädalal ja garderoobid oktoobri lõpuks. Aga seal nad nüüd siis magavad ja õpivad ja kui on koristamise aeg, lükkavad asjad seinte äärtesse, sest mujale pole ju panna :) Ise nad ei kurda. Üles tuleb ju ka vannituba, aga see ootab talve, sest hetkel on meile hiline suvi saabunud ja ehitusmees (st mu abikaasa), annab endast kõik, et õues väravapostidega ja muude tsemenditöödega ühele poole saada, et kevadel ostetud 2 suurt kotti tsementi ära kasutatud saaks. Õnneks lõpp juba paistab!
Väiksemad seevastu said nüüd omale ju alla toad, aga pesitsevad endiselt meie toas, igaüks küll oma voodis. Lihtsalt pole olnud tahtmist veel neid teise tuppa kolida. Ei lähe nad ka eraldi tubadesse, jääb alguses nii nagu suurematel oli - mängutuba ja magamistuba. Vaatan poja une pealt, millal nad ära kolime, ilmselt mitte enne jõule. Poja ärkab öösiti järjest vähem, aga praegu veel piisavalt tihti selleks, et ma tahaksin öösiti teise tuppa vantsida. Kui suured üles kolisid, jätsid nad mulle asjadest tühjad toad, nad pidi kõik oma asjad ära sorteerima, mittevajaliku ära viskama, vaid lauamängud ja mänguasjad, millest nad on välja kasvanud, võisid alla jääda. Ja siis mina omakorda sorteerisin 2 päeva väikeste mänguasju ja panin need kenasti mängutuppa. Oi, milline rõõm see oli, kui elutoast KÕIK laste mänguasjad ära said. Nii ei vedele nad enam pidevalt ka laiali ja tuba näeb enamasti üsna korras välja :) Ei saa muidugi öelda, et väikesed nüüd käivad ja mänguvad ainult mängutoas. Nii see pole. Karmen küll, talle meeldib seal aegajalt täiesti üksi oma loomakeste või nukkudega mängida, aga poja seal muidugi mängimas ei käi. Vahel koos Karmeniga. Eks siis toon mõned asjad talle elutuppa päeval mängimiseks, kui kahekesi kodus olema, aga siiski - aknalauad on mänguasjadest priid, juhuu!

Nüüd hakkab ju juba septembri lõpp terendama, mis on nii tore, sest juba oktoobri keskel sõidame teist korda soojale maale. Sedakorda Tenerifele. Eelmisel aastal käisime Küprosel. Tõttöelda ootab kogu kamp seda reisi väga. Eks ootaks ka siis, kui meil oleks normaalne suvi olnud, aga arvestades 2017. aasta suve, on see ootus ilmselt veel palju kordi suurem. Isegi mu päikesepõlgurist mees ootab, kuigi see pole vist päike, mis teda seal eelkõige köidab :)
Igatahes - need kaks reisi saavad omavahel väga erinevad olema. Eelmisel aastal oli meil eesmärgiks basseini- ja päikesereis. Nii ka läks, saime kuuma päikest ja hotelli basseini. See, et kõik hinnas söögipakett ka esimesel päeval nö pähe määriti, on tagantjärele mõeldes sellise reisi puhul ainult boonuseks.
Sel aastal on kõik teisiti. Reisiprogramm on väga tihe. 2 veeparki, 1 loomapark, jahisõit merel kõigile ühiselt ning siis lisaks saaretuur minul suurematega ning päikeseloojangu ja teleskoopidega tähevaatlus Tõnisel suurematega. Viimane päev enne ärasõitu on hetkel ilma väljasõiduta, see jääb ilmselt siis suveniiri ja basseini või rannapäevaks.
Igatahes, juba käivad ettevalmistused, et kõigile oleks sobivad riided ja jalanõud kaasa võtta (mõnijagu on suvistest asjadest juba välja kasvanud :) ja nimekirjade koostamine, et midagi maha ei jääks ja pakkimine kiiresti läheks. Suuremad on põnevil ekskursioonidest - pole ju meie armsal kodumaal võimalust pealpool pilvi päikseloojangut näha, samuti delfiinide ja teiste veeloomade etendusi. Eks see etenduste värk ole selline kahe otsaga asi, et pole imestada, kui need loomakaitsjate nõudmisel peagi ära keelatakse. Kui see nii läheb, siis ongi viimane aeg veel ära vaadata, kui loomad juba välja õpetatud on ja selline elu neil on.
Kusjuures, meiega koos puhkab Tenerifel abikaasa õe pere, kus kasvamas peagi neljane ja kahepoolene piiga. Kui mina või Tõnis suurematega kuskil ära oleme, on meie väiksematel just parasjagu mängukaaslased olemas. Kindlasti on vahva koos ka veeparkides sulistada ja loomapargis ja jahisõidul käia.