Kõigepelat oli ju ligemale kuu aega tagasi pojaraasu aasta sünnipäev. Sättis ta end selleks ajaks jalgele, kuigi veidi tiira-taara ja tuta-vuta see veel oli. Tänaseks ka veel jooksmine välja ei tule, aga ühtegi vahemaad naljalt käpuli enam ei läbita. Kui õues ka muru sees kõndimne nii ladusalt ei lähe ja tikub pepu peale maanduma, siis järjekindlalt jälle püsti ja edasi. Suus oli tal siis ja on praegugi 8 hammast. Aga sellist ronijat pole meil olnud, kõik ütlevad, et poiste värk, kuigi mu enda vennatütar oli 3 aastat tagasi selline. Kui ta on õues paljajalu, pole mingi küsimus liumäge mööda alt üles ronida. Ilmselt pole ka see enam kaugel, kui ta toolile suudab ronida ja siis on laual jne, jne. Jõudu mulle!
Juuni lõpus läks Kirke tantsupeole ja meie Gretega Pärnu Summer Cupile. Nagu sellele suvele kohane, siis ilm oli alla igasugust arvestust (seda eelkõige minu kontekstis, kes ma lootsin, et olles 3,5 päeva ilma väikeste lasteta ja vaid ühe suurema lapsega Pärnus, saan rannas päevitamist nautida). Reaalsus oli see, et sõidupäeval oli päike, küll ka jahe tuul, aga siiski päike. Teisel päeval oli päev otsa vihma. Kolmandal päeval vihma ei sadanud, kuid oli sompus ja sooja 14 kraadi ning viimasel, ärasõidupäeval, tuli jälle päike välja, ent mul polnud mingit tahtmist enam Pärnusse jääda. Seega saime palju majutuses olla, tantsupeo ülekande ära vaadata ja telefone näppida (loomulikult lisaks Grete jalkamängudele). Mõne tunni jalutasime laupäeval ka hansapäevadel, kuhu vend kutsus rahvusvahelise väntorelifestivali lastelaulude kontserti kuulama. Papagoiga orelimees on pärit Poolast.Kirke osales lisaks tantsupeole ka laulupeol, saabus alles pärast südaööd, kuigi nende rühma tantsijad, kes kooris ei käi, saabusid koju 8 paiku, tema naases lauljatega. Väike transformatsioon vahepeal :) Pildil Triiniks rongkäigul.
No comments:
Post a Comment