Lusikapeol oli sutsu külm :) |
22.12 oli Karmeni jõulupidu. Ta oli millegipärast pisut hajevil ja mitte eriti rõõmus. Rühma juurest ikka õnneks ära ei tulnud ja tantsud ja laulud said kaasa tehtud. Pidu ise oli hästi toredasti üles ehitatud. Õpetajad olid end karuks ja jäneseks teinud, kes siis etteastete vahel dialoogi pidasid ja nad tegid seda nii vaimukalt, mulle väga-väga meeldis. Karu oli toredasti torssis ja jänes vastandina ülioptimistlik ja kogu aeg hakkamist täis.
24.12 pidasime kodus rahuliku jõululaupäeva, et 25.12 taaskord ratastele asuda ja Keila lähedale jõuluvana Kustile külla sõita. Sinna kogunesid ka mu vendade pered ja ema, kokku 21 inimest. Läbisime päkapikkude takistusraja lumeta metsas ning suundusime siis jõuluvana majja, mis oli üliarmas oma palkidest seinte ja mittekandiliste akendega. Seal laulsime üheskoos ja lapsed lugesid kinkide lunastamiseks salme. Edasi suundusime venna juurde teise venna sünnipäeva tähistama.
Ja juba 26.12 olime jälle kodus tagasi. Kui 20.12 jäi Grete haigeks, siis 24.12 õhtul Kirke. Õnneks saime vajalikud käigud käidud ja 28.12 said suuremad maalegi minna. Ise suundusime mehe vanemate juurde 30.12, kus pesitsesime uue aastani, kus siis mina 1. jaanuari hommikul valusa kurgu ja nõrkusega üles ärkasin :D Minu haigus kulges raskemini kui lastel, oli ikka hirmus paha, ütleme, et meenutas grippi, nii nagu seda kirjeldatakse arstide poolt. Vaevlesin õhtupooliku ja öö ära ja halvem oli möödas. Eks ma ikka oma teradega pusisin ja kehal võidelda lasin, ju seetõttu nii hästi hakkama saime. Hästi tähendab seda, et teisel päeval enam palavikku polnud, pea veel veidi tuikas ja kurk oli valus, aga palavik ja nõrkus olid kadunud ja sain lastega ise toime ja mees sai tööle minna.
Ja juba 26.12 olime jälle kodus tagasi. Kui 20.12 jäi Grete haigeks, siis 24.12 õhtul Kirke. Õnneks saime vajalikud käigud käidud ja 28.12 said suuremad maalegi minna. Ise suundusime mehe vanemate juurde 30.12, kus pesitsesime uue aastani, kus siis mina 1. jaanuari hommikul valusa kurgu ja nõrkusega üles ärkasin :D Minu haigus kulges raskemini kui lastel, oli ikka hirmus paha, ütleme, et meenutas grippi, nii nagu seda kirjeldatakse arstide poolt. Vaevlesin õhtupooliku ja öö ära ja halvem oli möödas. Eks ma ikka oma teradega pusisin ja kehal võidelda lasin, ju seetõttu nii hästi hakkama saime. Hästi tähendab seda, et teisel päeval enam palavikku polnud, pea veel veidi tuikas ja kurk oli valus, aga palavik ja nõrkus olid kadunud ja sain lastega ise toime ja mees sai tööle minna.
pärast Karmeni pidu väikeste pidulistega |
Ja poja hakkas pühade puhul end istuli ajama, käpuli ajas ju juba kuuekuusest saadik. Ning kohe peale aastavahetust ehk siis laias laastus 6,5-kuuselt hakkas ka kärmelt roomama.
No comments:
Post a Comment