Pojanupp

Ei läinud kahte nädalatki, et käputamine selgeks saada. Oma seitsmenda kuu sünnipäeval oli ta küll palju käpuliasendis, aga käputada veel ei osanud. Nüüd läbib juba pikemaid vahemaid ka käpuli, aga kui kiire on, siis paneb ikka roomates.
Aga hambakasvatamisega pole kiiret kuskile. Ja 3-4-kuuselt kella 22st kuni 3-4-5-ni magavast beebist on saanud meie tavapärane titt, kes magab esimesed 2-3 tundi kenasti rahulikult oma voodis ja peale seda käib üks nihverdamine ja oh seda kisa, kui tissi asemel lutt suhu topitakse :)

Aga üks suur muutus veel - nimelt ei soostunud ta septembrist kuni 7. kuu sünnipäevani ehk et siis jaanuarini õues vankris magama. Lihtsalt hakkas röökima ja oligi kõik. Tubased uned kestsid 45 minutit, vahel harva rohkem (seda juhtus peamiselt turvahällis, kui oli autos magama jäänud ja hälliga tuppa vedasin). Mingi aeg mõni kuu tagasi katsetasin ka vankrit, siis lõppes katsetus taas kisaga. Aga 16. jaanuar oli see ajalooline päev, kui peale järjekordset katsetust asi õnnestus (ilma kisata) ja vankris kestavad hommikuuned nüüd ikka 1,5-3 tundi - milline õndsus :D Ema visadus viib sihile! Eks oleks varemgi ehk viinud, kui ma oma laste nutule nii hellik poleks, aga ma olen ja siis ma loobun pigem oma mugavusest, et lapsed hädakisa tegema ei peaks (sama on ju laste öösel tissi otsas rippumisega).

Jäätee

Ja vahel on meie tee selline nagu pildilt paistab :) 20. jaanuar 2017.

Lõpuks ometi :D

enne

Lõpuks ometi juhtus see, et oli vaba moment hetkel, kui titt magas, ilm oli sobiv ja sai kasvuhone ära koristada. Kusjuures aega kulus umbes tund ja veerand. Siis oli kõik üles kakutud (no juurtega tegelikult taimed ei tulnud, eks juued tulevad siis kevadisel kaevamisel) ja ka lõkkesse veetud. Samuti õuest ära toodud kurgipeenra kate ja katteloor, mis sügisest saati seal "tuuldusid" :P. Vesihein oli endiselt kenasti roheline, kuigi seda kokku tõmmates oli aru saada, et ikka külmavõetud.
Igatahes võib nüüd rahuliku südamega veebruari keskel petuuniaid ja lihatomateid külvama asuda :)

pärast

lumi räästas

Ja juhtus see kõik poja seitsmenda kuu sünnipäeval. Sel korral "paraadpilti" pole, küünaldega kook pärast vanni-sauna küll oli :) Päris huvitav tegelane, kasvatas neljakuuselt 2 hammast suhu ja siiani pole lisa tulnud. Ei, ma ei muretse, lihtsalt kuidagi veider. Aga isu on tal hea. Praegu on tal 2 nö tahke toidu söögikorda, hommikul köögivili (mille alla kuulub ka tatar :) ja õhtul nö magus puder, mis koosneb kas riisi- või hirsipudrust, mille peale on pandud tittede puuviljapüree. Täpiliseks, põsed punaseks või jalad karedaks ajavad hetkel: pähklid, maasikad, kaerahelbed, porgand.
Aga igavesti hakkaja tüüp. Jõulude ajal ju hakkas istuma, kohe peale seda roomama. Käpuli on palju, aga veel pole pihta saanud, kuidas käsi ja jalgu sättida, et käpuli edasi saaks. Ajab juba ka asjade najal püstiasendisse, küll mitte labajalgadel, vaid põlvedel.

Seemnemaailm

Oh, seda rohenäppu minu sees :D täitsa naerma kohe ajab!
Niipea kui jaanuar käes, tuleb seemnepoode kammima ja jälle igasugu kraami kokku tellima hakata. Sel aastal ei saa mainimata jätta, et kahjuks on kasvuhoonest vanad taimed endiselt välja viimata. Ega see hea muidugi pole, aga kuna mul viimasel suvel kedriklest eriti ei möllanud (ju ei meeldinud see üleüldine suur niiskus, mis meid eelmisel suvel tabas), siis tahaks loota, et väga hull ei tule ka uus aasta. Kuigi targemad räägivad, et need lestad talvituvad mulla sees ka mitu aastat ja aktiveeruvad parema ja sobivama keskkonnaga.

Aga no ikkagi. Ühel õhtul lugesin läbi Thuni paberkandjal ilmunud külvikalendri. Nüüd saan nende süsteemile vähe paremini pihta, kui varem vaid vilja-, lehe- ja õiepäevi jälgides. Püüan külvidel ja istutustel nii palju kui võimalik ikka seda kalendrit jälgida, nii põnev ju :) Koduse inimese rõõmud, et saad oma külve ja istutusi vastavalt kalendrile, mitte vaid vastavalt vabadele päevadele sättida.

Ja lilli on juba nii palju välja valitud. Mul ausõna pole neid nii palju kuskile panna. Ja iga kord mõtlen, et ma igat ainult natuke kasvatan. Pärast, kui on juba pikeerimise aeg, siis ei raatsi midagi minema visata. Ega mul kätte pole muidugi taimi jäänud, ikka leidub keegi, kellele ära anda ja kuna sel aastal plaanin suurema ettekasvatuse üldsegi oma külmas kasvuhoones teha, mitte tuulekojas, siis eks paistab, mida ja kui palju lõpuks maha saab.

Igatahes täna sain kätte oma seemnemaailma tellimuse, mis koosnes peaasjalikult petuuniatest, aga ka füüsalid, astrid ja katsetuseks Brutuse tomat.

Füüsalid

Astrid

Petuuniatega on selline plaan, et pildil alates vasakust ülemisest reast, siis 2 esimest lähevad ühte potti teineteist täiendama, kaks järgmist - kollane ja mustjas teise, roosa eriti täidisõielise panen vast kokku valge lobeeliaga ning alumise rea sinise ja lilla kokku lilla bakopaga. Tegelikult pidi alumise rea sinine kokku minema ühe pronksikarva täidisõielisega, aga see oli ilmselt poest enne otsa saanud, kui minu paki komplekteerimiseni jõuti. Pakke silmitsedes tundus, et võin nad ka omavahel kokku panna. Eks suvel siis näeb, mis kogu sellest kupatusest välja tuleb. Juurde on tarvis veel osta ripp-petuuniad amplitesse.
Füüsalitest oli eelmisel aastal õues pildil vasakpoolsed. Sobisid õue väga hästi, püsisid toestamata püsti, valmisid hästi. Teised kaks võtsin lihtsalt toreduse pärast proovimiseks.

Meie uued sõbrad

Sõbrad koos

Meie vana pesumasin teenis meid ausalt peaaegu 9 aastat, no või 8 ja pool. Maikuus, kui me kolisime, sai ta ostetud ja nüüd uue aasta alguses ta otsad andis. Vett sisse võttis, välja ka lasi, aga kuskil poole peal jäi programm seisma ja edasi ei läinud. Rääkides tuttava kasutatud kodumasinate müüjaga, pidi olema selle masina tüüpviga. Jääb siis üle vaid rõõmus olla, et meil see varem ei avaldunud. Lõpuks abikaasa viiski masina sellele tuttavale, et võibolla saab ta sealt mõne varuosa mõnele teisele masinale.
Meile aga sai uus pesumasin ja mulle ootamatult veel ka kuivati. Täitsa minu abikaasa moodi, et kui juba siis juba :) Muidugi ei olnud mul põhjust ka vastu vaidlema hakata. Kuivatist on meil juttu olnud küll, aga kui sul teda olnud ei ole, siis ei oska temast veel puudust tunda. Ilmselt kui oled ära harjunud, siis on jube keeruline ilma.
Mind tõttöelda jahmatas tolmu (ja ilmselt kangakiudude) kogus peale masinatäie kuivatust. Usun, et kui kogu pesu on vähemalt korra juba kuivatist läbi käinud, siis see kogus ehk väheneb, aga saame näha. Praegu kogu elamise pesu veel trumlist läbi käinud pole, niisama ju kappidest puhast pesu pesema ei hakka, aga eks vaikselt saab ring peale. Olgu muu pesuga kuidas on, aga saunalinad (eriti mõned vanemad), tegi trummelkuivati ikka väga mõnusaks pehmeks tagasi.
Tudeerisin nüüd ka riiete silte ja avastasin, et jube palju on riideid, mida ei tohi kuivatisse panna. No näiteks avastasin sellekohase märgi oma teksalaadsetelt stretspükstelt, lapse puuvillaselt velvetseelikult, laste retuusidelt, mis ei ole tavalisest puuvillasest trikotaažist, vaid sellisest libedast materjalist ja muidugi kampsunitelt. Ütleme nii, et oma püksid ja laste retuusid ma kuivatisse toppisin ja midagi nendega ei juhtunud. Eks tasahilju teen katsetuse mõne vana kampsuniga ka ;) ja mõned asjad jäävad ikka sellised, mida pesurestil kuivatada.

Kuivati filter peale esimest kuivatust,
kuivatis oli 4 saunaina :)

Filtripuhastus

Head uut aastat!

Lusikapeol oli
sutsu külm :)

Pühade ajal ja enne seda olime tegusad. Laste peod said käidud ja nähtud, välja arvatud 20.12 muusikakooli karneval Gretel, kes peale venna lusikapidu mõne tunni pärast kodus 38-kraadise palavikuga ärkas ja ei saanudki oma pikalt etteplaneeritud ja ettevalmistatud etteastet karnevalil teha. Nimelt oli meil karnevali tarbeks ostetud linnunokaga mask, millega ta pidi siis Mozarti Võluflööti esitama (harjutas kodus nokaga maskiga flöödi mängimist ;), Kirke pidi klaveril saatma ja kummagi õpetajatelgi oli oma roll välja mõeldud - üks oli kuusepuu ja teine öökull ja öökull pidi siis kuuseoksale istuma lendama :) Oleks kindlasti vahva number kokku tulnud!

22.12 oli Karmeni jõulupidu. Ta oli millegipärast pisut hajevil ja mitte eriti rõõmus. Rühma juurest ikka õnneks ära ei tulnud ja tantsud ja laulud said kaasa tehtud. Pidu ise oli hästi toredasti üles ehitatud. Õpetajad olid end karuks ja jäneseks teinud, kes siis etteastete vahel dialoogi pidasid ja nad tegid seda nii vaimukalt, mulle väga-väga meeldis. Karu oli toredasti torssis ja jänes vastandina ülioptimistlik ja kogu aeg hakkamist täis.

24.12 pidasime kodus rahuliku jõululaupäeva, et 25.12 taaskord ratastele asuda ja Keila lähedale jõuluvana Kustile külla sõita. Sinna kogunesid ka mu vendade pered ja ema, kokku 21 inimest. Läbisime päkapikkude takistusraja lumeta metsas ning suundusime siis jõuluvana majja, mis oli üliarmas oma palkidest seinte ja mittekandiliste akendega. Seal laulsime üheskoos ja lapsed lugesid kinkide lunastamiseks salme. Edasi suundusime venna juurde teise venna sünnipäeva tähistama.

Ja juba 26.12 olime jälle kodus tagasi. Kui 20.12 jäi Grete haigeks, siis 24.12 õhtul Kirke. Õnneks saime vajalikud käigud käidud ja 28.12 said suuremad maalegi minna. Ise suundusime mehe vanemate juurde 30.12, kus pesitsesime uue aastani, kus siis mina 1. jaanuari hommikul valusa kurgu ja nõrkusega üles ärkasin :D Minu haigus kulges raskemini kui lastel, oli ikka hirmus paha, ütleme, et meenutas grippi, nii nagu seda kirjeldatakse arstide poolt. Vaevlesin õhtupooliku ja öö ära ja halvem oli möödas. Eks ma ikka oma teradega pusisin ja kehal võidelda lasin, ju seetõttu nii hästi hakkama saime. Hästi tähendab seda, et teisel päeval enam palavikku polnud, pea veel veidi tuikas ja kurk oli valus, aga palavik ja nõrkus olid kadunud ja sain lastega ise toime ja mees sai tööle minna.

pärast Karmeni pidu väikeste pidulistega

Ja poja hakkas pühade puhul end istuli ajama, käpuli ajas ju juba kuuekuusest saadik. Ning kohe peale aastavahetust ehk siis laias laastus 6,5-kuuselt hakkas ka kärmelt roomama.