Reisist vol 2

Lastebassein

Rääkides reisimuljetest peale esimest postitust mõnede inimestega, tuli meelde veel mitemid asju, mille tahaks lisada, aga kuna esimene postitus oli juba niigi liiga pikk, teen uue. Loodan nüüd lühemalt hakkama saada.

Sisemaa mäed ja rannik

Esiteks. Enne reisi ikka pidasin Googlega nõu, et leida infot nii meie valitud hotelli kui üldse sealse eluolu, toidukohtade jm kohta. Nii sattusin ühe eestikeelse blogi peale, kus oli mainitud, et sel ajal kui nemad Basilicas majutusid (täpselt aasta enne meid), oli soe vesi leige, ei olnud dušil survet ega olnud ka internetti. Sellele infole tuginedes rääkisin kodus juba lastele ette, et võtke aga raamatud kaasa, et seal internetti pole, et telefonis olla (kuigi osad mängud ju netti ei vaja ;). Kohapeal aga selgus, et oli nii soe vesi, veesurve kui internett. Sooja veega on seal see teema, et tuleb kindlasti kontrollida, ega veepaagi soojendus pole välja lülitatud. Eriti just selles hotellis pidi külastajate tagasiside olema, et toateenindus lülitab selle alati välja ja sisse kolides tasub see üle vaadata. Kui oled juba sisse lülitanud, siis toateenindus enam välja ei lülita. Tube käidi meil iga päev koristamas. Sellega oli selline vahva lugu, et me üldse ei mõelnud selle peale, et kas päeval käib keegi tube koristamas või mitte, pigem eeldasime, et ei käi. Läksime siis teise päeva õhtupoolikul tuppa ja vanim piiga küsib, kes mu voodi on ära teinud? Nii saimegi teada, et päeval käiakse tube koristamas. Meil muidugi olid kohvrid keset elutoa põrandat laiali, neid keegi puutunud ei olnud, ilmselt siis koristati nende ümbert.  Järgnevatel päevadel tõstsin tühjakstehtud kohvrid toolile, et armsal koristajatädil, keda me koridoris ikka kohtasime, oleks kergem.

Teiseks. Jäi veel mainimata, et Basilicas oli igal õhtul (v.a. esmaspäev) ka väike õhtune programm õhtusöögi ajal. Kõige ägedamad tantsijad olidki kolmapäeva õhtul, mil me seda üldse ei teadnud. Tol päeval jõudsime õhtusöögile alles 7 paiku ja nad üsna pea alustasidki. Olid sellised kabaree-tantsu stiilis tantsijad, paljude erinevate kostüümidega. Iseäranis meeldis see šõu Kirkele ja Karmenile. Viimane tantsis ennastunustavalt tantsijatega kaasa, kui nemad viskasid end kivipõrandale pikali, tegi seda ka Karmen. Reede õhtul oli Kreeka õhtu. Selle õhtu leivanumber on pea peale laotav klaasidest torn. Ka Kirke sai sinna klaasi panna. Kokku laoti tol õhtul tantsija pähe 23 klaasi, viimased siis ikka redelilt ja iga klaasi vahel tegi onu mõned tantsusammud. Päris hirmutav oli mõleda, et kui see torn nüüd siis ümber kukub... tekkis tahtmine kätega pead kaitsta :) Peale torniladumist tegid esinejad veel traditsioonilist Kreeka tantsu, mille poole pealt otsiti tantsija rahva hulgast ja selleks ei osutunud keegi muu, kui minu abikaasa. Ikka see kõige traditsioonilisem Sirtaki tants.Viidatud video on illustratiivne nagu kirjutatakse piltide kohta ajakirjanduses, aga mul on olemas ka originaalvideo, mida filmisin naerust vappudes :) Kõikidel ülejäänud õhtutel lõi õhtusöögimeeleolu saksofonimängija.

Poja sai meil reisil olles 4-kuuseks. Kasvatas seal sel puhul välja oma teise hamba (jah, esimene hammas tuli juba nädal enne neljakuuseks saamist!) ja hakkas seal ka seljalt kõhuli pöörama. Selline tegus reis temal :)