Saingi siis poja kenasti kell 10 magama. Tavaliselt magab ta sel ajal 3 tundi hommikuund, mille plaanisingi kõik aias veeta. Aga oh häda, juba veidi enne poolt kahtteist oli ta üleval ja polnud seda nägugi, et uinuks uuesti. Mis siis ikka, väike pettumus hinges läksime tuppa. Samas väike arvutustehe peas näitas, et nii 1 paiku peaks ta uuesti magama jääma ja siis ju ometi jõuab uuesti aeda minna :) Mõeldud-tehtud! Kuna ma Karmenit ei plaaninud magama panna, kasutasin toas oldud aega lastele kiire lõunasöögi tarvis ja kell 1 padavai õue!
Katse number 2 toimis plaanipäraselt. Oodatav lapse uni venis 3 tunni asemel lausa 4,5-tunniseks, millest ma õues olin ca 2,5. Nii sai aiamaa lillede osa enamvähem kriitikat kannatavaks, sest päris "korras" ma sellise kohta siiski veel ei ütleks.
Homme tahaks, et toimiks plaan A, ehk poja hommikuuni oleks 3 tundi, et ma jõuaks hekipeenraga tegeleda. See oleks tarvis rohida, et saaks ära panna sügisväetise, mis juba ostetud on. Peenar saab neil päevil täpselt 3-aastaseks. Mäletan seda veel väga hästi, kuidas ma 3 aastat tagasi pingsalt taaskord sünnitust ootasin (tähtaeg oli siis 20. august), aga kuna miskit ei toimunud, siis istutasin hekki (kolmel päeval 20 põõsast). Laps sündis tol korral mäletatavasti 25.08. Istutamise ajal sai istutsmulda lisatud kõdusõnnikut, peale seda pole taimed rammu saanud, nüüd oleks juba aeg. See lisab ka talvekindlust. Eelmine mitte eriti külm talv tegi sellele hekie päris palju halba. Samuti oleks tarvis hekki veidi pügada, aga sellega tegeleb ilmselt abikaasa.
Täna aga said lisaks rohimisele üles ka küüslaugud ja sibulad. Eelmisest aastast mäletan, et küüslaugupead olid mõnusad suured, sel aastalaga aga väiksed ja kidurad. Ei teagi, miks.
Ja kuna sellest kõigest veel küll polnud, siis õhtu lõpetuseks marineerisin veidi kurke ja kirsstomateid. Esimesel korral panin nad purkidesse pooleks, sel korral eraldi :) Marinaad on veidi "hägune", kuna tegin ta pruuni suhkruga, valget polnud kodus :)
Grete tegi üks päev moorapalle |
mõni pirnikujuline kirsstomat |
No comments:
Post a Comment