Perelaager nr 9

Pakkimine - meie läksime kahe
autoga ja venna perel oli autol
järelkäru :D

Maanteemuuseum

Maanteemuuseum

Sel aastal viis matkatee meid Setumaale. Telkimiskohaks valisime juba talvel välja RMK Värska metsamaja, mille omale ka broneerisime. Selleks olid sellised täiesti objektiivsed põhjused, et suvel on seltskonnas kaks kõige värskemat titte, üks 5-kuune ja teine pooleteisekuune. Lõpuks kujunes sedasi, et viiekuune titt magas koos emme, issi ja kahe vennaga ikkagi telgis ja mina pojaga kahekesi metsamajas. Samas pakkus metsamaja hüvesid kõigile. Saime selles kasutada väikest pliiti (pooled toidud said selle tõttu lõkke asemel pliidil tehtud), veekeedukannu (kõik nõudepesuveed soojendasime paja asemel sellega), külmikut (ei olnud ohtu, et liha- ja piimatooted rikneksid) ja sauna (õhtul hea lapsed puhtaks pesta ja kui ilm oleks alt vedanud, oleks kindlasti tihedat kasutust leidnud).

Käisin veits lõkke
juures mängimas

Noorim laagriline
veetis enamuse
ajast sedasi

Sel aastal aga ilm meid alt ei vedanud. Saime mõnusad päikselised ja kuumad ilmad (mõne jaoks oli kuuma ehk liigagi palju :). Eriti tore oli see, et ilm ja kohavalik täiega toetasid teineteist. Ujumiskoht oli kohe maja kõrval, lapsed said nii palju vees mulistada, kui vähegi suutsid. Teiselpool maja oli võrkpalliplats. Pallureid meie hulgas polnud, küll aga kasutasid seltskonna 7-8 nooremat liivaplatsi rohkemal või vähemal määral liivakastina. Hitiks kujunes teatevõistlus, milles oli 3 võistkonda ja 4 vooru - kummipaadi kotis hüppamine, tandem suur veab väikest katkisel kiigel, millest oli ootamatult kelk saanud :), jooks palliga palliplatsi võrguni ja tagasi, ümber märgise ujumine. Peamiselt oli nalja, aga natuke ka pisaraid, sest kõik ei saa võita ja ega see võidu mittesaamise talumine ei tule kõigil ülearu kergelt. Et sport võidab näitab aga see, et kohe peale võistluse lõppu taheti uued võistkonnad teha ja uuesti alustada, mis küll teoks ei saanud.
Uus asi sel aastal oli ka üheks õhtusöögiks hamburgerite tegemine. Segasime seal kokku kaks erinevat kotletitainast, igaüks võttis oma käpaga nii suure palli, kui arvas end ära söövat, meisterdas kotleti, pani lõkkepannile Krisi pilgu alla valmima ning kui valmis, sai oma kotleti saia/ leiva vahele, kuhu oli laotud täpselt sellised lisandid, kuidas keegi soovis. Oli vahva ettevõtmine!
Kaasas oli meil ka kummipaat, millega nii kalastati kui tehti lõbusõitu, muidugi käisime ka Seto muuseumis ja Tsäimajas lõunal ning Lämmijärvel väikesel paadisõidul.

Vanaemaga hommikuks munavõid tegemas

Õrsava järv